Monday, January 21, 2008

Uus kodu

Mulle siin tuletati sõbralikult meelde, et pole ammu blogisse kirjutanud. Tõsi ta on, ja väga hea, et meelde tuletati. ;)

Üldiselt on lihtsalt kiire olnud. Asjalood on nii, et Albatrossiga (ja kõigi teiste hobustega samuti) oleme nüüd hoopis Kurtnas. Üsna äkki tuli see kolimine (noh, võimalus oli juba varem teada, aga kindel otsus tuli järsku), seega oli alguses kiire-kiire ja nüüd lihtsalt uus ja huvitav olnud, palju tallis käidud ja polegi eriti blogimiseks aega jäänud.

Põhipluss on see, et meil on nüüd maneeži kasutamise võimalus. Ja see on tõesti hea. Varem tundus maneež lihtsalt selline mõnus asi, aga et saab ka ilma hakkama - nüüd kui olemas on, siis ei kujuta ette, et ilma saaks. Ei tohiks vist ennast nii ära hellitada. ;) Tegelikult, ei kõla võib-olla kuigi usutavana, aga minu jaoks on maneež tähtis pigem just Albatrossi kui enda pärast. Külma ilma või vihmaga kannatan ma sõitmise ära, aga kivikõval jäätunud pinnasel või poolest saati mudas ei raatsi eriti hobuse jalgu rikkuda küll. Ja Albatrossile on muudatused ka pigem paremini mõjunud, mulle tundub, rahulolematuse märke ta igatahes ilmutanud pole ja üldse läheb täitsa hästi.

Kui nüüd pisut vähem kolimisest ja rohkem hobusest rääkida, siis on ta viimasel ajal tõeliselt mõnusaks muutunud. Maneežis tuleb küll enamasti paar ringi rahulikult käia, et kõigi koledustega (näiteks sein! või uks! või käru, eriti jube!) ikka ja jälle uuesti tuttavaks saada, aga kui see tehtud, siis muutub ta enamasti üsna lõdvestunuks ja trenn sujub hästi. Kui vahepeal tundus, et mingit arengut ei toimu, pigem tagasilöögid, siis nüüd on jälle kõik sama hea kui varem ja paremgi veel.

Ja vastupidiselt varasemale olukorrale, kus mina olin enamasti Albatrossiga rahul, aga Kristjani arvates ta ei teinud ei seda ega teist piisavalt hästi, siis nüüd olevat hobune väga okei, pigem tahan ise liiga palju ja liiga kiiresti talt saada. Ja see on iseenesest positiivne, sest ennast (kui mitte istakut, siis mõtlemisviisi kindlasti ;P) peaks siiski olema kergem muuta kui hobust. Seega üritangi nüüd vahepeal rohkem tähelepanu enda istakule pöörata. Sellise konkreetse eesmärgiga olen küll vaid ühe trenni alles sõitnud, aga hoolimata sellest, et ma nii 100%-liselt ei keskendunud sellele, mida hobune all teeb, tegi ta ikkagi kõike sama hästi kui tavaliselt. Ehk siis segasin teda sellevõrra ise vähem, et üritasin ennast jälgida ja ilusasti istuda. Kui nüüd saaks kuidagi keskendumis- ja jälgimisvõimet kahekordistada, nii et 100% hobusele ja 100% endale, siis oleks eriti hästi. :D Aga see on vist pisut raskesti teostatav, seega peab jagama, nii et mõlemad piisavalt saaks.

Ja ega praegu suurt midagi rohkem polegi vist öelda. Kui siis seda, et võimalusel üritan siiski veidi tihedamalt postitada. ;) Ja pilte ka muretseda, et igavaks ei läheks.

P.S. See küll aegunud info juba, aga pole vist siin veel mainitud - et ristkapsli võtsin ligi kuu aega tagasi ära ja enam ei kasuta. Ma arvan, et see aeg, kui ta pelgalt suulisega harjumise pärast hakkab suud lahti tegema, keelt üle ajama vms, peaks möödas olema. Järelikult pole ristkapslit enam vaja. Kui ilma selleta sõitmine peaks probleeme tekitama, siis nüüd on asi juba kindlasti sõitmises, mitte lihtsalt selles, et tal mingi halb harjumus on.. Aga siiani pole mingeid probleeme olnud, nii et loodetavasti on kõik okei.