Friday, July 31, 2009

Absoluutselt parim!

Mul on maailma kõige parem hobune, ausalt. Ja meil sujub vist mõlemal uue sadulaga päris hästi, nii et ei saagi halvasti minna ju. ;) Alguses oli harjumatu, see sadul on siiski hoopis teistsugune kui kõik teised, millega sõitnud olen, aga juba peale paari ringi harjus ära ja edasi oli superduper. Ma saan selle sadulaga kergendades säärt enam-vähem PAIGAL hoida, see on midagi uut. Niinii kahju, et meil maneežis ühtegi peeglit pole, sest mu enda tunne võib muidugi sajaga eksida ka. Nüüd loeb seda blogi kindlasti keegi, kes mu sõitu pealt nägi ja mõtleb, et päris oligi säär paigal! :D Kui nii, siis kisage.

Tegin täna esimest korda pikemalt ka täisistakut ja ma sain seal istuda normaalselt, juhuu. Küll on hea sadul. :D Ma väga energilist traavi küll ei teinud täisistakus, tegelikult ta natuke isegi muutus sääre peale uimaseks - pean jälgima, et ma liiga tugevalt tal kogu aeg jalgu ümber ei hoia. Aga muidu painutas ülihästi igale poole ning kuskilt eriti sisse ei vajunud, tegi sääre eest astumist täitsa rahuldavalt ning sammus õlad sees - ühtepidi hea, teistpidi tahab veidi ikka sisse kippuda. Ja isegi taguotsa lükkasin natuke sisse vahepeal - alguses voldi peal, sest nii on lihtsam, siis vahepeal mõned meetrid otse ja jälle voldile ning lõpuks tegin ka seina ääres mõned meetrid. Mitte pikalt, sest siis ta oleks ise kindlasti otseks jälle vajunud, aga seegi algus ju, ma eile mõtlesin, et ta üldse ei mõika seda.

Galoppi väga pikalt ei teinud, aga oli enam-vähem. Ma nüüd tagantjärgi pole kindel, kas oli asi jälle lihtsalt mugavas sadulas või oli ta galopp ka tegelikult natuke pehmem, kui varem. Ehk mõlemat natuke.

Niiiii tubli!

Thursday, July 30, 2009

Uus sadul!

Nädala alguses käisime Tartu kandis veidi ringi, mõnda talli vaatamas. Üsna kindlalt olen otsustanud ära ka, kuhu ta viin. Varsti kirjutan blogisse ka.

Eile me mässasime niisama, mingit erilist trenni ei teinud. Point oli tegelt selles, et mind ikka veits häirivad need punnikesed sadulavöö kohal. Ei mina saa aru, kas need lähevad halvemaks või paremaks. Kuna ma eriti sadulat ei tahtnud panna, siis mõtlesingi, et teen miskit muud. Võtsin ta siis ilma sadulata maneeži, üritasin käekõrval midagi teha - õlad sisse isegi sain veidi, aga tagumikku välja ei saanud. Kui ma nüüd eelmise lause peale mõtlen, siis loogiliselt kui õlad on sees, ongi tagumik ju väljas. :P Aga tagumik väljas ma mõtlesin nagu renversit (traversi ehk tagumik sees vastand), ühesõnaga peab painutama ennast liikumise suunas ja vot see ei tulnud välja. Ma pikalt tegelikult ei üritanud ka. Siis üritasin talle ka selgeks teha esimesi samme piafee ja hispaania sammu õppimisel. :D See oli küll täiesti lihtsalt nalja pärast - pmst et ta peab jalgu puudutuse peale ülesse tõstma ning neid seal ka hoidma, esijalga pidi natuke ettepoole ka viima. M. Thomsen õpetas seda oma kursustel paljudele ja ma mõtlesin Alba peal järgi proovida. Niisama.

Pärast läksin veidi selga ka. Naljakas oli, ma ei saanud talle selga - läksin niigi mingi tooli pealt, aga ta ei tahtnud just päris õiges kohas seista ja siis ma lõpuks otsustasin kuskilt poolviöltu kaela juurest ennast sinna turja peale venitada. Sain kuidagi kõhuli üle ja siis vingerdasin seal nii kaua kui jala üle sain. :D Mul on hea meel, et keegi ei näinud. Tegin sammu ja traavi. Avastasin, et sadulata ma olen traavis suht saamatu (kunagi sõitsin tihti sadulata mõne hobusega ning sain kõik tehtud). Tasakaal oli ses suhtes okei, et maha ei hakanud kordagi vajuma, aga potsusin küll suht tugevalt, Albatross muidugi oma liikuva seljaga pole ilmselt kõige mugavam selle jaoks ka. Potsumist sain vältida ainult natuke jalgadega rohkem hobuse ümbert kinni hoides, aga siis mul tuli 250% toolistak, ehk jalad läksid täiesti ette ja siis ma istusin jumala vale koha peal ja siis oli üldse igati halb.

Proovisin sammus mingeid külgliikumisi - muud ta nagu natukene isegi mõistab, aga tagumikku rajalt sisse ei oska ta tõesti tuua. Peatuselt saan seda teha (nt pööret esiotsal), aga liikumise pealt ta lihtsalt ei saa midagiiii aru. Eks ma ikka tasapisi, pisitasa proovin õpetada...

Siis TÄNA käis sadulapassija ja saimegi sadula, jei! :) Proovisin kahte, Albale sobisid mõlemad, aga mulle oli üks väike. Teine oli superdupermugav ja üldse hää. Pruun ainult, ma oleks eelistanud musta, aga kuna see on Albatrossiga täpselt sama värvi, siis sobib ka. Windsori oma, mudel on ilmselt Elite, täpselt ei tea hetkel öelda. Aga seekord sadulaid proovides ma jõudsin järeldusele, et need, millega Taanis sõitsin, olid ka ikkagi mulle väiksed, seepärast ma ei saanud seal päris normaalselt istuda. Mis teha, kui ma mingi ebanormaalselt suure tagumikuga olen. :D Aga see Windsori oma oli tõesti super, nii mõnna oli seal istuda, kõik oli nagu paigas... harjumist vajab muidugi, siis läheb ehk veel paremaks.

Ja jälle ma tundsin, et väga tahaks treenerit. :( Praegu olen temaga üksi sõitnud ja ma arvan, et ma saaksin tegelikult veel hulk aega niimoodi üksi sõita, et ikka oskaks teda natuke edasi õpetada (kuskil tuleb muidugi piir), aga treeneriga koos on areng ikkagi kiirem ja lihtsam ja lihtsalt nii hea oli, kui keegi midagi ütleb ja soovitab. Mõtlesin, et võib-olla saaks mingi kokkuleppega käia teistega koos Miku trennides, kui nad parasjagu ei hüppa, aga samas... ainult mõned nädalad oleme veel ju Kurtnas ja ma ei taha nii pikkasid trenne teha ja Alba ei oska veel kõike, mida nemad trennides teevad ja ma ei taha libisevaga sõita, aga ei taha ka treenerile vastu vaielda :P (kui ta peaks tahtma, et ma seda kasutaks). Nii et vist siiski mitte. Pusin praegu veel üksinda.

Mõtlesin veel selle peale, et kui ma tahaks kunagi kellelegi trenne anda (st siis, kui ma ise ka midagi juba oskan), siis kõige lihtsam oleks seda ju teha oma hobusega.. :D St, kui mul oleks rohkem hobuseid ja nii. Sest.. seda on raske seletada. Mõned on juba praegu öelnud, et ma võiks neid veidi õpetada (ma ei tea muidugi, kui tõsiselt seda mõeldud on, aga noh), aga mulle tundub, et see, mida ma oskaks rääkida, ei hakka toimima 5 minuti jooksul. Näiteks Albatrossiga võttis aega umbes 2 tervet trenni, enne kui ta hakkas mu ootustele vastavalt reageerima. Ja kui hobune kohe ei tee, mida tahetakse, siis tundub ju ratsutajale, et see ei toimi ja see on vale jms. Ning kui ta vahepeal ise või teise treeneri käe all sõidab, siis see on ju jälle teistmoodi - hobusele lihtsalt segadust tekitav ning õpetamise seisukohast pisut mõttetu, sest see hobune ei hakka kunagi nii toimima nagu hakkaks see, keda kogu aeg samade (muidugi õigete) põhimõtetega õpetatakse.
Mingite harjutuste puhul muidugi on asju, mis kehtivad ja on abiks kõigile hobustele, aga siis pole ju minu õpetamises midagi erilist, sest see on see, mida kõik teisedki räägiksid. Treener olla on ikka ka jube keeruline, ma kujutan ette. Samas ei saa mul nagunii kunagi nii palju hobuseid olema, et ma raatsiks neid paljudele teistele trennitegemiseks anda, nii et siis peaks ikka võõraid ka õpetama. Ja tegelikult oleks niiiiiiniii lahe kedagi õpetada ja näha, et see ratsanik-hobune tõepoolest lähevad paremaks ja saavad millegagi hästi hakkama! :)

Kogu see jutt ei olnud kirjutatud selle mõttega, et ma oma arust mingi treener nüüd võiksin olla, vaid pigem niisama arutelu, et kui ma kunagi tõesti midagi hästi hobustega teha oskaks, siis ma tahaks, et ma saaks seda oskust kuidagi edasi anda.

Sunday, July 26, 2009

Super-duper :)

Oli väga positiivne päev, tõesti. Talli minnes miski peavalu painas veidi, aga otseloomulikult Albatrossiga mässeldes see kadus. :)

Mõtlesin tükk aega kas minna maneeži või õue muruplatsile sõitma, ma ju selline üsna otsusutusvõimetu tüüp ka, aga siis valisin ikkagi muruka. Olen juba mitu korda tahtnud seal sõita, aga alati on metsikult putukaid. Täna oli muidugi ka, aga no.. ega neist lahti enne külmemaid ilmasid nagunii ei saa.

Paremal pool sadulavöö kohal on tal paar punni - ma pole nagu päris kindel, kas tegemist on putukahammustuste või mingi muu jamaga, aga samas enne neid oli rohkem (no osad olid kindlasti mutukate puretud) ja on vähemaks jäänud... julgesin ikkagi panna talle sadula ja vöö, loodan et asja hullemaks ei tee. Peale trenni sai ta nats skinhealerit ka sinna peale - ei tea küll, kas see sellistele ka aitab, aga halvemaks ikka ei tee. :P

Muidu praeguse sadulavariandiga näib Albatross päris rahul olevat - mäletan, et mingitel aegadel on ta sadulapaneku ajal nagu veits nihelenud või keeranud ennast eemale, aga nüüd kui seda kasutan, pole kordagi probleemi olnud. Panen sadula enne valjaid ja ta seisab paigal nagu kivikuju. Valjastega oli ükspäev ses suhtes jama, et ma tahtsin tal nina ümber kinni võtta enne, aga see talle vist ei meeldi - siis ajas oma noka täitsa lakke, kuigi mul oli porgand isegi pihus ja puha. Siis sai pikalt nalja... :D kui ta ikka pääääris kõrgele nina ajab, siis ega ma ei ulata oma kätt sealt üle panna. Tema ja ühe naaberboksi vaheline sein on hästi madal ka, nii et ta vahepeal ta lihtsalt lükkas kaela üle selle ülikaugele ja siis ma mingi ukerdan seal, üritades temani ulatada... no ei õnnestunud. :P Täna jällegi ma lihtsalt sirutasin valjad tema poole (koos porksuga ikka - ma tahan, et talle valjaste pähepanek jälle meeldima hakkaks nagu vanasti) ja siis polnud mingid probleemi, võttis ise suulised... ilmselt talle see nina ümbert kinni võtmine lihtsalt ei meeldinud.

Aga läksime siis platsile. Osalt võib-olla putukate pärast, aga peamiselt ilmselt seepärast, et ta oli üle pika aja muruplatsil ja seda täiesti ÜKSI (jubejubee ju), ühesõnaga ta oli veits actionit täis. Sammus tippis, traavi alustades oli alguses isegi enam-vähem. Kahte planku, mis aia ääres seisid, vahtis täiega, ta on meil ju tuntud spooker, mistõttu ma arvan, et temaga oleks 99% võimatu võistelda kuskil võõras kohas :D Aga siis käis seal kordamööda külg ja selg ees ja tegi miskeid kõrvalehüppeid, aga läks ikka mööda lõpuks. Järgmiste ringidega läks asi paremaks, aga aega võttis ikkagi natuke.

Tallipoolselt küljel ta aga ikka päris otsustavalt trügis õlaga kogu aeg väljapoole ja mingi hetk üritas mingit trikki ka teha, piiksatas korra ja viskas natuke tagant, empsu sõnul (kes oli fotograafi rollis) hüppas ka niisama vahepeal 4-ga korraga õhku. :P Aga sõitsin teda seejärel galopis sellise keskmiselt pisikese voldi peal paar ringi edasi, siis edaspidi jälle käitus enam-vähem.

Eks ta ikka vahepeal veel vajus ja spookis natuke, aga võrreldes algusega rahunes siiski tunduvalt maha ning ma pikalt ei teinud ka. Tegelikult kui selline trikitamine mõistuse piiridesse jääb, siis ma eelistan pigem sellist hobust, mitte päris tuima tükki. Tuttavas olukorras ja kohas on Albatross enamasti siiski pigem rahuliku loomusega - las siis elab natukenegi ennast välja, kui miskit uut ja põnevat toimub. :)

Kuna putukad käisid ka ikka väga pinda, siis pikalt ei teinud ning lõputraavi-sammu ajaks läksin maneeži. Väga hästi ta ennast seekord ei lõdvestanud, aga seal väljas mutukaparve sees oleks ilmselt veel kehvem olnud.

Hiljem proovisin Albatrossi Miku hobuseauto peale panna - peab natukene ju ikkagi harjutama augustikuiseks transpordiks. Tal on halbu kogemusi olnud, nii et pole paha natuke teda valmistada selleks. Vaevalt, et ta nüüd suure autoga kuhugi minema hakkab, aga ega selline harjutamine kahjuks ka ei tule. Albatross kõndis üsna ilma mõtlemata sisse. :) Niiiiiiiiiii tubli. Kaks korda. Kui teda sees keerata üritasin, nii et ta põiki oleks, nagu transportimise ajal peab, siis ta natu muutus kangeks, ei meeldinud seal nii kitsalt olla, aga siis sai porksu ja leidis sealt ääre pealt kuskilt ampsutäie kaera ka ja siis ununes kõik muu. :P Loodan, et ta treikusse ka siis valmis minema on. Ja loodan, et ta üksi reisima ei pea, kui Tartu läheb.







P.S. Mu enda läpakas on paranduses ja selle vana koduarvutiga ma lihtsalt ei saa neid pilte teksti vahele õigetesse kohtadesse topitud. Nii et järeldage ise, milline jutt mingi pildi kohta käib. ;)

Saturday, July 25, 2009

Maastik jms

Hommikul oli mul jupp aega, siis otsustasin poisi ära pesta. Sain üksi hakkama küll - vahepeal veidi siples vooliku eest ära, aga siis jälle jäi paigale tükiks ajaks, nii et polnud probleemi. Ilusaks läks küll :)

Hiljem sai siis maastikul käidud. Mõtlesin, et veits vahelduseks Albatrossile - siiani olen ju kogu aeg maneežis sõitnud ainult. Evv rääkis mingeid hirmujutte, et kui ta veel tunnis käis, siis alati lennutas maastikul käies kõik seljast alla. Ma tegelt teadsin küll, et ta seljast on kukutud, aga ma ei arvanud, et seda nii tihedalt, peaaegu iga trenn juhtus. Veits olin isegi kahevahel, sest ta praegu ei ole ju mingit kõva trenni ka saanud ja loogiliselt võttes suht hakkamist täis, aga samas minul on ta maastikul actionit teinud ainult päris noorena, Kurtna ajal (ehk eelmine suvi ja kevad) oli juba alati supertubli. Nii et läksin siiski.
Esialgu pisut vihma tibutas. Ma lootsin, et see peletab putukaid veidi minema, aga mingi parv pinises Albatrossi pea juures ikkagi ringi. Kui putukate pärast kohati peaga vehkimine välja arvata, siis oli ta päris viisakas traavis ning galopijupil läks küll pisut liiga tempokalt edasi, nii et ronis liiga lähedale eesolevale hobusele, aga muidu ok. Jamaks kiskus siis, kui tagasi hakkasime tulema, teist juppi galoppi.
Ma vaatasin, et esimesed juba läksid galopis ning kuna tahtsin teda ise korralikult tõsta, mitte lasta tal teiste järgi ära kihutada, siis tegin kohe tõste ära - läks ilusasti, ainult et järgmine hetk ma märkasin, et meie ees olev hobune alles aeglaselt traavib. :P Ei tahtnud mööda temast ka sõita, sest möödasõitmine kipub neid rohkem hasarti ajama ja meil oli nagunii enam-vähem sobiv järjekord varem paika pandud... No võtsin siis ta jälle tagasi, aga selle peale läks poiss veidi närvi ning kui siis see hobu mu eest lõpuks minema sai ja ma Albatrossi kohe järgi ei lasknud, siis ta viskas pea lakke ja galoppis seal kohapeal enne, kui edasi nõus minema oli. Selle tõmblemise jooksul läksid muidugi minu taga olevad 2 hobust juba ette ning viimaseks jäädes Alba siis ikka tahtis neile järgi tõmmata. Selleks ajaks ta oli lihtsalt liiga hasarti täis juba, paar korda ajas veel pea kuklasse ja rapsis kohapeal (sest ma ei lasknud tal pead pukitamise ajaks alla tõmmata) ning mõned korrad siiski suskas ka tagant üles - aga päris kontrolli alt välja siiski lõppude lõpuks ei läinud ning lõpetasime matka õnnelikult. :)
Aga järeldan, et mingeid pisikseid punne sealt seljast maha loopida pole ilmselt tema jaoks tõesti mingi probleem. :D

Kui nüüd üldisemalt rääkida, siis ta õpib kiiresti, ausalt! Mu emps tegi temaga isegi esiotsapöörde ühele poole ilusasti ära! :D
Ei, aga tegelikult ta on tunduvalt paremaks muutunud küll ning kõik see, mis ma Taanis õppisin, tundub ka tema peal toimivat, lihtsalt kulus natuke aega, enne kui ta taipas, et temalt küsitaksegi nüüd asju alati ühte, mitte 100 erinevat moodi. Galopp mul veits teeb muret, sest ma ei tea täpselt, kuidas teda natuke rohkem seljast tööle panna. Vasakut pidi saab teda vahepeal lühikesteks juppideks isegi ilusasti sääre ja ratsme vahel hoida, aga kuidagi kange on see samm ikkagi. Videolt vaatasin, et tal käiks pea jusktui vastassuunas loomulikule liikumisele - et siis kui ta peaks ette sirutama, lükkab tema pead nagu rohkem ülespoole.

Ühesõnaga - ma ei väida, et ta miskit pidi veel HEA oleks, aga üha rohkem tuleb trenni jooksul neid hetki, kui ma tunnen, et miski toimib... ja see on ju kah omamoodi hea ... ;)

Monday, July 20, 2009

Sadulateemad

Täna käis meil külas sadulapassija. Ütles, et Alba eelmine sadul, ehk see millega ta siis umbes 2 aastat trennis käis - alguses minuga, siis teistega - oli talle väga kitsas olnud ning need punnid olid siiski suuremalt jaolt põhjustatud sadula pressimisest, mitte halvast puhastamisest. Ma veits kartsin seda isegi, sest need olid just ja ainult kahel pool selgroogu, mitte mujal. Kui ma kunagi ammu-ammu oma targa peaga sadula sobivust vaatasin, siis oskasin tähelepanu pöörata ainult sellele, et turja kohal ruumi, aga mitte sellele, et kogu selja ulatuses selgroog ka külgedelt vaba oleks.
Teine mure on selles, et mõlemal pool turja, kust peaksid seljalihased hakkama, on temal hoopis lohud. :P See on vist mingil määral ka tingitud sellest, et eelmine sadul takistas tal õla liikumist (ilmselt on seda ka lihtsalt liiga ette tal pandud vahel) normaalselt ja siis ta ei saanud ennast lõdvestada ning sinna seljale neid lihaseid treenida.

Õnneks see sadul, mida ma praegu ise need paar korda olen kasutanud, pidi hetkel isegi okei olema, ainult et padja pean voltima kahekordselt ning panema ainult sadula esiosa alla. Kuna turja ümber eriti lihaseid pole, siis õigesse kohta pannes kipub sadula esiots allapoole vajuma ning tagaosa tahab õhku tõusta. Ma mõtlen, et paljudel hobustel, kellel pannakse sadulad liiga ette õla peale, võib see probleem olla - sest kui ma selle sadula Albal ettepoole panen, kus turi juba kõrgem, siis seisab see väga ilusasti tegelikult paigal, ainult et jääb õlgadele ette. Igatahes see padi siis aitab sadulat tasakaalus hoida ning samas jätab õlgadele rohkem ruumi liikuda ja seda Albal hetkel just vaja ongi.

Siis joonistas ta veel paberile Alba turja ja selja nö skeemi ja näitas, kui palju peaks lihast nendesse lohkudesse kasvama, see oli oma 3 cm või rohkem mõlemalt poolt. :P Sõita soovitas ta peamiselt pikkade sammudega rahulikus traavis, nii et hobuse pea on allpool turja - niiviisi liikudes ta treenib kõige rohkem neid vajalikke lihaseid. Ta ütles, et võib ka mingeid kumme vms kasutada, et lihtsam oleks. Neid aga meil tallis pole, on ainult külgratsmed ja libisev, neid ma vähemalt seljas olles kasutada ei taha, seega hiljem sõitma minnes ma mingit abivahendit peale siiski ei pannud. Jõudsin aga otsusele, et pole vajagi, kuna Alba suht toimis. :) Kui ta eile hakkas ette-alla ise otsima alles peale galoppi ning seda ainult vasakutpidi, siis täna hakkasin kohe alguses sellega töötama ja seda nõudma. Natuke aega läks, aga peagi hakkas ta pihta saama, mida tahan, ning sai mõlemat pidi joostud, nina põlvede kõrgusel. :) See ei olnud seal muidugi ühtlaselt ja kogu aeg - vahepeal ma pidin hullult kaua märku andma ja siis ta lõpuks niimoodi suht järsku tõmbas pea alla (peamiselt oli see paremat pidi muidugi), nii et see pole ikkagi 100% õige, aga vahepeal hoidis ta ennast niimoodi jupp aega ja oli samas ilusasti kontaktis. Kuna ta põhimõtteliselt siiski tegi suurel määral, mis ma tahtsin, siis arvan, et mul pole vaja ka järgmistel kordadel talle midagi külge panna. Ainuke asi, et kui ma mingi päev sõitmise asemel kordetada tahan, siis vb tasub külgratsmeid proovida - kordel niisama ta küll ennast iseenesest lõdvestama ei hakka, ma kardan. :P

Ahjaa, mis sadulasse veel puutub, siis ta ütles, et tal on praegu kaks koolisõidusadulavarianti, mida ta arvab, et võiks sobida - kui ta need millalgi enda kätte saab (üks Niidust ja teine Rahulast vist), siis tuleb uuesti ja saame proovida. :)

Aga egas midagi, eks me hakkame siis Albaga seljalihaseid nüüd kasvatama, nii kuis jõuame. Kui kasutada sobivat sadulat, siis ehk aja jooksul ta saab ka neist punnidest (mis on küll palju väiksemaks läinud, kuid siiski täiesti tuntavad veel) lõplikult lahti.

Sunday, July 19, 2009

Pisike areng siiski

Täna raspeldasin Albatrossil natuke kapju - tal mingi 3 nädalat tagasi värgiti, aga juba hakkas paarist kohast natuke välimine kabjasein nagu pragunema ja murduma äärest. Kuna see oli hästi-hästi vähe, siis sain oma arust päris ilusasti korda, nii et nüüd näeb jälle ilus välja. Tegelt oleks võinud umbes nädal tagasi juba raspeldada, sest esikabjad võiks nt pool cm isegi lühemad veel olla, aga siis ma olin kahjuks alles Taanis. :P Võib-olla pean omale enda raspli muretsema (praegu kasutsin talli oma, aga kui ma ära kolin sealt...), et saaks värkimiste vahepeal ise natuke lihvida sealt - kui tal niisama jätta värkimiste vahele nt 2 kuud, siis on see liiga palju - selleks ajaks tal juba ääred purunevad ja narmendavad ja ühel tagumisel kabjal on lõhe ka, see hakkab laiemaks minema, kui servad liiga pikad.

Trenni olen ka teinud, 2x vist vahepeal - reedel ja täna, laupäeval puhkas. Ta on nende 3 trenniga, mis meil olnud on (kõik kuni 20 minutit pikad :P) isegi täitsa arenenud natuke - täna oli mõnel hetkel vasakutpidi traavis juba enam-vähem, kuigi tihti muidugi ei olnud ka. Paremat pidi oli kehvem, aga pole hullu.
Täna tegin ühe galopitõste ka mõlemale poole - galopp oli küll täitsa pahaaaaa. Ses suhtes, et ta on seljast ülikange ja nagu kukub põntsuga vastu maad igal sammul. Ma ei mäleta, kas ta oli vanasti ka selline. Ma loodan, et mitte - siis annab seda ehk kergemini parandada. Seega midagi erilist galopis ei teinud, lasin poolistakus mõned ringid lihtsalt, eks sellega tuleb kaaaa hakata vaeva nägema. Aga seda on võib-olla lihtsam väljas harjutada, seal on veidi rohkem ruumi, et lasta tal vabamalt ja hea tempoga joosta, et tal natukenegi lõdvestuda lihtsam oleks.

Peale galoppi aga lõdvestas ta vasakule traavis superhästi! Ma poleks seda oodanud. Ma ei tea, kas tal on vb see komme olnud juba grupitrennidest - ses suhtes, et ta lihtsalt PIDI peale galoppi kaela sirutama ja siis sikutas ratsme käest :P - aga mul ükskõik, sest ma lasin tal ise sinna ette-alla minna, mitte ei lasknud ratsmeid sikutada, nii et mu jaoks oli see suht hää. Võttis enam-vähem ilusti kontakti ka samal ajal, nii et ma sellega olin hästi rahul. Natuke stabiilsust vb tahaks veel. Parematpidi muidugi oli teine lugu, aga ma sellest suurt numbrit ei teinud, lõpetasin trenni hästi.

Homme tullakse Albat vaatama, seoses sadulaotsingutega. :) Passija vist tuleb seekord ainult hobust vaatama ja siis... eks näis, mis edasi saab. Igatahes asi liigub ja mul on lootust varsti talle sobiv sadul leida, jei! :) Ma olen nüüd otsustanud, et kui peaks leiduma sobivat, siis ma ikkagi eelistaks koolisõidusadulat. Laupäeval Raikküla võistlustel hakkasin mõtlema, et hmm, tegelt oleks ju ülilahe ka parkuure sõita ja vb võistleda vahel, ja noh - ühesõnaga, et mulle meeldiks see ka, AGA... ma jõudsin järeldusele, et Albatross ei ole selleks siiski õige hobune. Takistussõiduks siis, ma mõtlen. Mitte, et ta ei oskaks üldse hüpata (kindlasti saaks seda õpetada, vähemalt mingi tasemeni) või et ma ei kavatsegi kunagi ühtegi hüpet teha, aga ta on liiga suur ja rasket tüüpi siiski selleks, et mitu korda nädalas hüppetrenne sõita. Ma hakkan küll kunagi rohkem hüppama, aga siis, kui saan omale rohkem seda tüüpi hobuse. Praegu pühendun siiski eelkõige ratsastusele ning mingeid kavalette ja väiksemat sorti tõkkeid võin ju lihtsalt vahelduse mõttes nt kord nädalas kõksida. Seda saab hädajuhul koolisõidukaga ka.

Vb mul ei õnnestu muidugi saada talle sobivat koolisõidukat, sest oletan, et neid on siiski vähem saadaval, kui üldsadulaid. Kui mitte, siis tuleb üldsadulaga lihtsalt leppida, mis muud. :) Peaasi, et hobusele sobib.

Friday, July 17, 2009

Tagasi Albatrossi juures

Kuna nüüd õnnestub mul Albat palju tihemini näha, siis üritan ka veidi aktiivsemalt blogida - peaks ju nagu leiduma midagi, millest kirjutada.

Taanist tulin teisipäeva õhtul, korraks käisin ka siis tallist läbi, aga suurt miskit ei teinud, lasin empsul ta mudakoplist ära tuua ja jalgu pesta ja puhastada. :D Mul polnud talliriideid.

Aga kolmapäeval siis läksin rattaga talli (ja tagasi, nii et üle 20 km vist, tublitubli), Alba oli sees. Ausalt öeldes, selliste ilmadega ja nende metsikute putukakarjadega ei raatsi ma teda ise ka eriti päeval välja lasta - boksis ta too päev nt pikutas tükk aega, nii et ju ta oli väsinud ka neist kuumadest ilmadest. Mässasin temaga niisama veidi päitsetega käekõrval ja kordel. Ta ei ole vist sada aastat kordel käinud - kui ta just trennis algajatega ei käinud, aga talle vist päris esimesi kordi käijaid selga ei pandud, liiga suur? Aga ma pole päris kindel.
Igatahes kunagi, kui ma teda kordele õpetasin, siis kasutasin algusest peale valjaid (rumal minust, jah - samas see polnud ka minu otsustada) ning kui kunagi päitsetega proovisin, siis vajus ta täiegaaaaaaaa neile otsa ja sikutas kogu aeg välja. Seda seekord ei olnud, ma arvan, et ise lihtsalt suutsin oma käe pehmena enam-vähem hoida ja siis tal polnud millegi otsa rippuma jääda võimalik.
Teised kaks probleemi (mis samuti vanast ajast pärit) on need, et ta vajub õlast välja ning jookseb pea sissepoole keeratult, ning vasakutpidi joostes tuleb tal vahel mingi blokk ette - siis jääb seisma ja kas keerab tagumiku välja või halvemal juhul viib kogu keharaskuse tagajalgadele ja üritab hooga teises suunas minna. Seda ta teeb (ja tegi ka vanasti) ainult siis, kui on parasjagu seina poole jooksmas ning kuigi ruumi on tegelt piisavalt, siis ta vahel vb tunneb ennast kuidagi lõksus olevat ja blokib. Vaikses traavis ta aga liikus ilusasti ning tegin galopitõsteid seal, kus ta juba seinast eemale hakkas liikuma ning enne seda ohtlikku kohta võtsin jälle traavi - ehk ainult pool või kolmveerand ringi galoppi korraga, ja see toimis hästi. Ta muutus kindlamaks ning lõpuks sai ka mitu ringi järjest galopeeritud.
Kuigi selleks, et tema õlaga väljavajumist vähendada, peaksin hästi tihedalt talle kordet järgi andma, et mitte ta pead sisse tõmmata, siis sellel seina poole jooksmise hetkel pidin siiski tugevama kontakti võtma ja teda sõna otseses mõttes natuke enda poole "tõmbama", sest muidu ta arvaks jälle, et peab vastu seina jooksma ja blokib. Ma arvan, et sellest on vaja varem jagu saada, kui õlaga välja vajumisest, seega pean hetkel natuke nö valet asja tegema.

Käekõrval oli ta päris tubli, kohe justkui tuli meelde kõik, mida kunagi tegime. :) Ei usu, et temaga keegi käekõrval niimoodi mässanud vahepeal on. Võtsin küll steki kätte, sest ta on vahel pisut uimane käekõrval, aga ta sai kohe aru, mis värk on, ja hakkas mu kehakeelele ja häälele ilusasti reageerima. Läks traavi ja jäi sammu ja läks traavi ka ümber minu, kui ma hääega aitasin, aga ise siiski kõndisin, mitte ei jooksnud. Sellised väga lihtsaid asju tegime ainult.
Ainuke asi, mille kallal või käekõrval nuriseda, on see, et päitsete surve teda peatuma just eriti ei mõjuta. :P Kui ta tähelepanelik oli ja mind jälgis, siis jäi alati seisma, kui minagi jne... aga kui ta mingil põhjusel must aru ei saand vms, ja edasi liikus, andsin ma päitsetega väikse märguande - tüüp aga lihtsalt jalutab edasi. Sama märkasin, kui ma teda jalgade pesemise ajal eest kinni hoidsin - et tagurdamast ja küljepeale astumast suutsin teda hoida, aga kui ta edasi otsustas liikuda, siis ma pidin ikka tõsiselt jõuga nügima ja sikutama, et teda seisma saada. :P Sellega on vaja tegeleda, aga ma ei usu, et see suur probleem on, lihtsalt natuke meeldetuletust vaja.

Tuli pikk kokkuvõte, kuigi käekõrval + korde võttis meil kokku aega max 20 minutit.

Eile siis käisin veidi seljas ka. :) Kordetasin ette umbes 5 ringi, sest oma "noorusaegadel" oli ta energiaülejääkide tõttu vahel üsna metsik (st viskas mind alla ja värki), aga ju ta on nüüd maha rahunenud veidi. Ta ei teinud midagi erilist, seega ei kulutanud rohkem kordele aega. Kristjan lubas mul ükskõik millist oma sadulat kasutada :), nii et leidsin Albale ühe enam-vähem sobiva (või noh, kas nüüd just sobiva, aga loodan, et parem kui tema vana). Hüppesadul - nagu Egle ütles, siis sellel pole koolisõidulõhnagi küljes. :P Alguses oli küll veidi harjumatu, aga sõita meeldis mulle sellega paljupalju rohkem kui Albatrossi vana üldsadulaga. Ainult see häiris, et ma tundsin, kuidas ma kogu aeg talle kannaga vastu käisin, sest jalused olid nii lühikesed, aga ma ei oska ka oma kanda niiiiii väljapoole keerata. Ses suhtes ikka koolisõidukaga parem, et saab jaluse pikemaks, nii et kogu säär on ilusasti hobuse ümber ning jalalaba ja kand ripub juba allpool, kus ei lähe nii kergelt hobuse vastu.

Sõitsin jällegi ainult umbes 15 minutit, pool sellest sammu. Isegi ei olnud nii paha, kui ma ootasin. ;) Parem, kui eelmine kord, kuigi nüüd ta polnud 1,5 kuud sadulas käinud. Vahepeal oli hästi mõnus lõdvestunud, vahepeal aga tahtis midagi vaadata ja siis oli küll kaelast ja suust täiesti kange ega pannud mind tähele. Sain säärega nügides ta tähelepanu jälle endale ning läks jälle paremaks. Kui viimati kirjutasin, et ta oli vasaku ratsme peale üliülikange, siis seekord oli vasakut pidi just parem. Võib-olla sõitsin ka rohkem lihtsalt välimise ratsme peal, või aitas vahepealne hammaste raspeldamine mingil määral... ? Ma ei tea, igatahes seekord oli sedaviisi.
Ühesõnaga tööd on vaja palju teha, aga hetkel ei paista asi lootusetu. ;)

Täna vist teen kah kerge trenni ja siis homme puhkab ehk. Pean jälgima, et ma oma suures õhinas teda nüüd üle ei koorma peale puhkust. Ma muidugi ei arva, et 15 minutit trenni päevas mingi suur koormus talle oleks - nii vormist väljas ta ikka ei ole - aga ma ei taha, et tal kohe alguses jälle üle viskama hakkaks ning kui rohkem ja pikemaid trenne hakkan tegema, siis nagunii pean talle planeerima puhkepäevad.

Aga üldiselt on ta ikkagi supertubli hobu :) ja kui ma räägin "vanadest noorusaegadest", kui kunagi teda õpetatud sai - siis tegelikult on ta ju ka praegu kõigest 5! Ehk noor hobune, nii et meil on veel pikk-pikk tee ees.