Saturday, April 23, 2016

Käisin Eestis ja käisin Albatrossi juures ja tüüp oli vahva nagu ikka. Sai pikast lakast pusad välja kammitud, lakk jäi seejuures poole lühemaks muidugi, ja noh, niisama toredalt aega veedetud. Käisime ka platsil, tuletasime kiirelt mõned vanad harjutused meelde ja vaatasin liikumise ka üle - nojah, lähebki vist 10. kuu juba ilma lonkamiseta. :) Väga hõisata ei julge muidugi, sest suviti on tal alati raskem, aga sellegipoolest on ju hea meel, kui Albatrossil hea on. Talveperioodi elas ta kuuldatavasti üle nagu eelnevatelgi aastatel - regulaarselt koplis rallituure korraldades ja üritades ennast seeläbi vormis hoida. Esikapjade rautus nägi ka just selline välja, nagu tal minu arust vaja olekski (muidugi rautus oli üsna värske, eks alguses ongi kõige ilusam), nii et uus sepp tundub head tööd tegevat. Ainult seda märkasin, et talvekarvastik on tal kuidagi... kesine see aasta. Sellest oli ka südatalvel juttu, kui ta miskipärast vahepeal tundus külmetavat õhtuti ja pidi teki alla kolima - varasematel aastatel pole sellega probleemi küll olnud, kuigi ta mitmeid aastaid elas sarnasel režiimil, et hommikust hiliste õhtutundideni õues iga ilmaga. Aga jah, sellised pikki ja peeneid udukarvakesi on palju, kuid tihedat ja lühikest karvastikku nagu pole korralikku. Proovime talle kevadise karvavahetuse ajal rohkem mineraale anda (kuna üldiselt on ta treeningust väljas oleva hobusena suhteliselt miinimumkoguse peal olnud) ja võib-olla peaks sedasama järgmisel sügisel samuti proovima.

Kersti pilt, nagu ikka
Aga nüüd Taanis tagasi: 4-aastastest ongi mulle praeguseks alles jäänud ainult see lemmikmust Holey. Ahsoo, kas ma olen ka maininud, et ma olen vist nüüdseks ka mustade hobuste usku läinud. :D Ses mõttes, et siin on alati räägitud, et musta värvi hobuseid on palju lihtsam müüa kui teisi - sest nad on ilusad ja inimestele lihtsalt meeldivad rohkem kui... erinevates toonides pruunid. Mina küll aru ei saanud, et mispärast see must teistest üle peaks olema, mõned ilusad kõrvid näiteks on ikka ka... väga ilusad ja silmapaistvad noh. :) Ei tea, kas asi selles, et mul on viimastel aastatel mitmeid väga ägedaid juhuslikult musta värvi hobuseid tegeleda olnud või milleski muus, aga nüüd olen ma samale seisukohale jõudnud - et kui on kaks ilusat hobust, kellest üks on must ja teine mitte, siis... esimene on alati ilusam. :D Ja ei, loomulikult ei ostaks ma endale hobust värvi järgi, aga... mul poleks ka midagi selle vastu, kui mul üks must iludus kunagi tulevikus oleks, kõrb ja raudjas juba olemas nagunii. ;) Tegelikult Albatrossi-värvi tumeraudjas on ja jääb ka ikkagi üheks mu lemmikutest vist alati.

Igatahes, väikse Holeyga on meil järgmine nädal põnev üritus plaanis - siit mitte väga kaugel korraldatakse ühes tallis kohtunike koolitus noorhobuste hindamise teemal, ja me saame oma kahe 4-aastasega sinna demoratsanikeks minna. Natuke on hirmus küll, kui 20 kohtunikku sinu beebihobust kritiseerima hakkavad :D, aga teisest küljest superhea võimalus hobusele kogemuse andmiseks ning loomulikult ise tagasiside saamiseks. 4-aastastel on ainult käiguklass, mis tähendab, et nad saavad korraga maneežis olla, peavad vaid kolme allüüri demonstreerima (+ traavis ja galopis sammupikendused) ja traaviosa saab muidugi kergendades teha. Ning lõppkokkuvõttes pole tegemist isegi päris võistlusega, nii et tulemusest pole ka suurt lugu, peaasi, et hobused toreda kogemuse saavad. Oleme enne seda nüüd kaks korda võõras kohas trenni tegemas käinud - Holey ikka esialgu on suht ärev, hüüab palju sõpra taga (kes seevastu on maailma kõige tsillim noorhobune üldse, ja ei võta vaevaks Holeyle isegi mitte vastata ja teada anda, et ta on endiselt sealsamas olemas :D ) ning teeb ka mõningaid äkilisi manöövreid, mistõttu olen teda mõned minutid ette kordetanud. Peale seda selga minnes on aga siiski võrdlemisi koostööaldis, eriti sisemaneežis, kus ei ole nii palju hirmutavaid asju nagu koolisõiduaiad ja valged potid, toolid-lauad jne. Saab igatahes huvitav olema.

Ja ma juba väga ootan, et meil varsad sündima hakkaks. Ei tea mis värk see on, et olen küll juba... sadu? varssu näinud, aga ikkagi on iga uus järjekordne maailmaime ja igavesti nunnu olevus. :)