Trennidega on nii ja naa, Albatross on endiselt tubli, iseäranis hästi on meil viimasel ajal hakanud galopid sujuma - jalavahetused traavi kaudu tulevad enamasti välja, 20-meetrisel ringil saab kontragalopiga ka täitsa hakkama. Suudan tal aina rohkem seda sammupikkust kontrollida, see omakorda aitab hüppetrennides kaasa. Viimases hüppetrennis tõrkus ta mul esimest korda, jäi lihtsalt ühe lainelise takistus ees viimasel sammul seisma. Aga pole hullu, ma lihtsalt ise ei osanud sellega arvestada, et ta midagi sellist võib teha, järgmist korda juba valmistusin varakult ja kuigi Albatross korra üritas blokkida, siis minu edasiajamise peale hüppas ikkagi kohapealt üle (see polnud õnneks ka kõrge takistus). Edaspidi ületas nii selle kui teised tõkked ilma probleemideta.
Veidi kurb on aga see, et treener kelle õpetused mulle siiani kõige rohkem tundusid sobivad, lahkus meilt ja nüüd olen jälle nö omapead. Samas, viimasel ajal sõitsin nii võiteisiti praktiliselt kõik trennid üksi, nii et sellist äkilist ootamatut muutust ei tule, aga põhimõtteliselt ikkagi. Eks näis, võib-olla tuleb keegi tema asemele. Niikaua siis jällegi vaikselt sõidame omaette ja üritame kahekesi koos ikka edasi areneda. :) Mõlemad ju oskame teineteist pisut õpetada.
Ma lihtsalt ei tea, kuidas ilma temata hakkama saan.
No comments:
Post a Comment