Täna poisile jälle ei meeldinud üksi seal platsi peal mässata, energiat oli piisavalt (2 päeva puhkas) ja hüples jälle ringi alguses. Siis, kui ise julgesin teda edasi sõita - alguses traavis ning kui ta veel korra üritas, siis juba galopis - läks paremaks ning rahunes. Trenni keskel aga ühe korra hakkas jälle pihta. Tavaliselt ta trenni keskel juba keskendub rohkem...
Ta vist ei harju kunagi üksinda sõitmisega ära. :| Kui mitmekesi oleme platsil, käitub nagu vana tunnihobune, kui üksinda, siis traavib koha peal ning viskab tagant üles. MUl on nagu kahju ka temast, kui ta teiste pärast muretseb ja nii, aga ma ei saa kõiki oma trenne teistega samale ajale sobitada kahjuks. Ja peab ju sellise asjaga harjuma.
Igatahes see osa trennist, kui ta tähelepanelik oli, mulle isegi üsna meeldis. Sain nagu millelegi pihta... et ma peaks käsi rahulikumalt hoidma ning teda lihtsalt tagant nö läbi sõitma. Jaa, see on kõigile teada-tuntud põhitõde, aga vahel ei toimi teooria praktikas hästi. Seekord aga sain vist natuke targemaks ning hobune oli päris hea lõpuks! Eest pehme, ei sikutanud, suuna ja painete muutmiseks ma praktiliselt käsi ei kasutanud. Samas ta jäi aktiivseks ning sirutas igale poole ratsmele järgi (kuni jälle teisi otsima hakkas).
Mingi jama on meil vasaku ratsmega (eriti paremale poole galopeerides), aga pole sellest praegu aega kirjutada. Mõtlen natuke, kuidas sellega toimida.
Friday, September 4, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Küll ta harjub ka üksi, ära muretse.
Kas hambaid oled lasknud vaadata?
Millalgi suvel tal raspeldati, jah. Ma ei usu, et probleem hammastes on - probleem on ratsanikus nagu enamasti. ;) Ma vist tean ka, milles täpsemalt asi on, lihtsalt enda vigu parandada on alati raske.
Post a Comment