Albatross ja teised hobutegelased

Täitsa kummaline, eile sai Albatrossiga juba soojenduseks peaaegu normaalset sammu teha. Alguses oli natuke raskem, aga peagi taandus kartmine-passimine vaid ühe nurga juurde. Sealt ta üritas küll mitu korda hoogsalt eemale hüpata, aga ma ei kurda - see on parem variant, kui igas nurgas ja ka maneeži keskel ilma igasuguse põhjuseta enda välja elamine. :) Igatahes teatud hetkedel ta isegi lõdvestas ennast natuke sammus.

Traavis ikka samad jamad, ma ei jäänud rahule väga. Ei teagi, kas nõuan rohkem või on ta lihtsalt kehvem kui mingi aeg tagasi. Samas niisama ringi sõites, volte tehes jms polnud viga eriti, aga sellest ei piisa ju.

Siis tegutsesin hoopis galopiga, mis alguses oli jälle raske, aga tegin kordamööda palju suuremaid ja väiksemaid volte, natuke üleminekuid, ning asi paranes. Sisemise ratsme kasutamise peale vahepeal ta tahab lihtsalt pea sisse keerata, mis on väga paha, AGA selle eest kui ta mingil hetkel järgi andis eest, siis läksin kohe peamiselt välimise ratsme peale üle ja vasakut pidi sain ta siis isegi pisikestel voltidel päris ilusasti sirgeks ja heaks. See oli jällegi hämmastavalt hea tulemus mitte nii ideaalsete meetodite kaudu, aga kui üks asi ei toimi, siis pean ju midagi muutma... Niikaua, kui see hobusele ebameeldivam pole, on ok, kuigi... mitte see, mis peaks.
Paremat pidi ei tulnud nii hästi - mu arust ei olnud tal seal nii lihtne enda alla astuda, tahtis kergesti tagumikuga välja vajuda. Jällegi - vastupidine sellele, mis viimati Nina trennis toimus, kus paremat pidi oli kõik ok, aga vasakule enam ei toiminud. Müstiline. Ainuke loogiline seletus, et ta lihtsalt väsis ära selleks ajaks, kui poolt vahetasin?
AGA, kuigi ta ei olnud väga mõnus paremat pidi, siis ta hakkas ise täiega ette-alla otsima (sellest ka mu järeldus, et äkki ta oli väsinud juba), mida ta galopis on siiani väga harva teinud ja ma olen ikka veidi kaasa aidanud, suunanud teda sinna poole ja nii.. seekord aga ta niii tahtis ennast lihtsalt lõdvestada, mitte neid vastikuid pisikesi volte sõite, ja see oli mu meelest hea. Et ta ise sinnani jõudis, ilma et ma teadlikult midagi selles suunas teinud oleks.

Ahjaa, ning ma ei salli üldse väljendit "andis eest järgi". Olen ise ka seda kasutanud (vist isegi tänases postituses), aga see põhimõtteliselt ei ole õige viis... See tähendab, et hobune on enne veidi kange ja siis mingil hetkel otsustab, et ta enam ei kanguta pead suulise/ratsme vastu, aga see ei tähenda, et ratsastuses mingi areng oleks toimunud. Areng käib ikka niipidi, et hobune ise otsib selle kontakti ratsmega sealt üles, ratsanik suudab seda  lihtsalt hoida ja aja möödudes ka reguleerida, ilma mingi pinge tekkimiseta.
Minu jaoks seekord oli see "järgi andmine" oluline, sest ma tundsin, et peale seda ta oli küll vähem pinges ning sealt sain natuke kuhugi edasi liikuda, aga tegelikult ei peaks need asjad üldse sellises järjekorras toimuma. Kehva ratsastaja viga lihtsalt.

Viimastel päevadel lugesin veidi Seunigi raamatut (jube raske lugemine, aga kui väga üritad, saab ikka aru :P), jälle paar uut ideed ja mõtet tuli. Osana neist ka see, et ma peaks väga tõsiselt jälle uuesti põhialuste juurde minema ja natuke teistmoodi asja tegema. Ma ei saa vist kunagi neist põhialustest edasi.... :)

Nüüd Albatross jälle puhkab mitu päeva, aga SIIS hakkan regulaarselt jälle pihta trenniga, ausalt.