Backbackback to basics

Kuna Albatross siiski sai oma poolteist kuud puhkust, ei saa nüüd ka väga järsku ja aktiivselt uuesti töötama hakata, seega täna tegin veidi lõdvemalt ja võtsin ta päitsete ja kordega maneeži.

Korde - see on ka midagi, mille kallal iseenesest võiks proovida natuke tööd teha. Ma ei ole suur kordetamise fänn ausalt öeldes, aga kui ta suudaks korderingil oma tasakaalu ning otsesust pisut parandada, siis oleks kindlasti ka seljas lihtsam. Põhiline probleem Albatrossi puhul on see, et ta kipub pead sisse ning taguotsa välja viima. Tunduvalt tugevamalt avaldub see probleem just vasakut pidi kordetades, mil ta tihtipeale keerab oma kaela täiesti võimatult kõveraks ja sisse. Ning kui sellises asendis temalt natuke rohkem hakata nõudma (nt galoppi), tuleb talle tihtipeale täielik blokk ette. Kui ma ise natuke järeleandlikum olen, siis üritab ta ennast võib-olla näiteks teistpidi keerata ja paremale joosta hakata. Kui ma seda aga ei lase, võib asi lõppeda sellega, et ta ühel hetkel (enamasti see toimub alati ühes ja samas kohas - tavaliselt ringi lahtisel küljel) lõpetab jooksmise, teeb väiksema või suuremat sorti küünla (samal ajal keerab omal tagumiku välja) ning viskab kogu oma keharaskuse suuliste otsa. Keeruline kirjeldada, aga ühesõnaga täielik kokkujooks.

Panin täna valjaste asemel päitsed lootuses, et kuna need ei anna oma märguandeid otseselt suhu, siis ehk ta ei hakka seda kaela niiiiiiivõrd kõverdama. Paremat pidi oli täitsa hea, kuid vasaku poolega oli ikka alguses üsna palju probleeme. Siit ka küsimus neile, kellel on rohkem kogemusi kordepäitsete kasutamisega - kas korde kinnitamine nö nina peale (nagu kordepäitsetega võimalik) on kellelgi aidanud hobuse kaela kõverdamist vähendada?

Ma olen Albatrossi proovinud kordetada nii päitsete kui suulistega, suuliste külge kinnitanud kordet igasugustel erinevatel viisidel (ühe suulise külge; läbi ühe suulise teise külge; kordedelta abil; üle kukla), ning vahel harva lisanud külgratsmed ja korra ka libiseva, kuid seda kõverdamise probleemi pole miski kuigivõrd parandanud. Täna ma pöörasin kõige rohkem tähelepanu sellele, et ta pingul kordenööri peale hakkaks oma pead rohkem allapoole tooma. Mida rohkem ta sellest aru sai ning esimese reaktsioonina pead ja kaela allapoole tõi, seda vähem loomulikult esines seda kaela kõverdamise ning tagumikust väljajooksmise reaktsiooni. Seega paremaks läks asi küll, kuid järjest tervet ringi ta siiski piisavalt sirgena joosta ei suutnud.

Hiljem tegin õige pisut ka tööd käekõrval - õlad sees (selle ettevalmistuseks pööre esiotsal) ning sääre eest astumist. Enamasti, kui ma stekiga üritasin tema taguotsa tööd rohkem kontrollida, kippus ta esiotsaga minust liiga üle jookma või peale pressima. Seetõttu tegingi alustuseks lihtsalt pöördeid esiotsal - st, et ta pidi oma taguotsa küll vastavalt mu nõudmistele liigutama, kuid esiots pidi paigale jääma. Kui see oli saavutatud, siis sain tasapisi raja ääres hakata põhimõtteliselt esiotsapöördega (ehk taguotsa eemale liigutamisega) samal ajal nõudma edasiliikumist, kuid ta pidi alati austama minu seatud piire ning mitte omatahtsi rajalt ära kõndima. Painde võttis ta juba vabatahtlikult minu suunas, seega sellega polnud vaja vaeva näha, ning kõigest sellest kokku siis tuligi lõpuks välja õlad sees liikumine.

Sääre eest astumist (mis tegelikult vist pole sääre eest astumine, kui seda seljas ei tehta? :P ) tegin justnimelt jälle selle jaoks, et ta oma esiotsaga mulle peale ei tahaks trügida ning et mul seda veidi kergem kõrvalt kontrollida oleks. Esimene eesmärk oli, et ta õla/kaela/vms puudutamise peale enda esiotsa minust eemale viiks - ükskõik siis, mida ülejäänud keha parasjagu tegi. Kui see selge oli, siis lisasin taas natuke edasiliikumist ning oligi õige tulemus käes. Võimalik küll, et korrektse sääre eest astumise jaoks jäi tal taguots pisut liiga maha, st ei liikunud esiotsaga paralleelselt küljele, aga selle eesmärgi, mille jaoks sellist liikumist harjutada vaja oli, täitis küll piisavalt hästi.