Kohe mitte ei jõua praegusel ajal nii palju trenni teha, kui tahaks, aga... mis teha. Võib-olla jällegi on see Albatrossile hea - ei tule nii kergesti tüdimust peale ja ootab rohkem tegelemist. Samuti jõuan ma siis trennivahelistel aegadel piisavalt palju mõtteid ja ideid koguda, nii et ükski treening ei möödu "niisama ratsutades", vaid alati ikka proovin midagi uut (või vana, aga toimivat), püstitan eesmärgid, saan targemaks.
Lisaks on mul see Must, kes ei suuda siiani harjuda sellega, et ta üksinda talli või maneeži tuuakse, mistõttu ta tahaks hetkel hästi tihedat tegelemist saada. Ja iga päev mõlema hobusega ei jõua, siis peab valima. Aga isegi kui ma trenni ei jõua, siis karjamaal Albatrossi patsutamas käin ikka ja kulutan veidi aega temaga tegelemiseks - mida ta viimasel ajal 100% ootab ja naudib! Kui mulle ööpäevas mõned lisatunnid võimaldataks, siis ma kulutaks need kõik selleks, et temaga rohkem positiivse kinnistamise põhist treeningut edasi arendada, sest see on kirjeldamatult palju meile mõlemale juurde andnud. :) Mitte füüsilise treeningu ja tulemuste mõttes, aga milleski palju olulisemas. Endiselt aga pean ma ka nö klassikalist ratsutamist ja koolisõitu väga huvitavaks, seega proovin praegu neid erinevaid meetodeid kombineerida ja võib-olla isegi üksteise kasuks tööle panna.
Mõned päevad enne võistlust, kui ma olin natuke intensiivsemaid trenne teinud, oli korraks suur masendus, sest kuigi Albatross väliselt enam-vähem toimis, siis... minu jaoks ei olnud asi üldse õige. Tundus nagu teda häiriks kõik (suur rõhk siinkohal suulistel, mis talle endiselt erilist rõõmu ei valmista) ning see tegi mulle temalt millegi nõudmise väga ebameeldivaks. Palju lõbusam on trenni teha, kui saad aru, et hobusel on ka täitsa tore vahelduseks karjamaal seismisele. Ma ei eelda, et hobune peaks eelistama trenni tegemist (ehk tööd) söömisele või sõpradega koos laisklemisele, aga talle ei tohiks see ka vastumeelt olla.
Üritasin seejärel aga kõike hääästi rahulikult võtta, tegin kõik oma nõudmised Albatrossi jaoks võimalikult kergeks ja väikesteks sammudeks, nii et tal mingeid raskusi nende täitmisega polnud. Sellest oli kasu, sest kohe oli positiivset muutust tunda. Tõesti veider, kuidas vahel inimesed ei teadvusta endale üldse oma käitumise ja tegutsemise muutusi ja kui sellele äkki tähelepanu pöörata ja suhtumist muuta, on tulemused kohe hoopis teised.
Aga niipalju siis tänasest filosofeerimisest. :D
Skeemist sain video ka (mu digiseebi videokvaliteet on aga kahjuks allapoole arvestust, et seda kuskil jagada) ja kõige rohkem torkasid silma järgnevad kaks asja:
- Albatrossi ebastabiilsus. Naljakas, et ühe kohtuniku kommentaariks oli "väga hea üldmulje" (ka eelmine kord kirjutati midagi sarnast), kui mind häirib kõrvalt vaadates kõige rohkem just see, et ta ei jookse traavis sugugi ühtlaselt ega lõdvestunult. Galopp on tunduvalt kenam vaadata.
- minu istak. Ma ei tea, kas Albatrossi pinges liikumine võistluste ajal teeb ka seda hullemaks (pole koduplatsil tehtud videot tükk aga saanud jälle), aga see ei näe kohe üldse okei välja ja kindlasti ei aita kaasa niigi äreva Albatrossi lõdvestumisele. Kusjuures enne võistlust olin just õnnelik, et viimased trennid ma olin saanud kenasti täisistakut sõita, ilma et Albatross oma käsipiduri peale oleks tõmmanud... aga muidugi uues kohas ja olukorras tuli ikka sama vana jama jälle välja. Tema seljas on tõesti ka ääretult raske istuda, mistõttu ma ei kujuta ette, kuidas ma ennast selles suhtes üksinda edasi arendada saaks, kuigi üritan küll iga kord ka istakule märkimisväärset tähelepanu pöörata.
Treenerit on vaja. Ma peaks tõenäoliselt midagi ette võtma selles suhtes, mitte lihtsalt vinguma, et on vaja. Aga... ma kardan vist uusi treenereid. :D Mitte nüüd niimoodi otseselt, aga selles mõttes, et - ma ei taha vastu vaielda inimesele, kes eelduste kohaselt teab ratsutamisest palju rohkem kui mina, aga mul on mõned üsna kindlad põhimõtted, mida ma ei ole nõus muutma. Ja kui juhtub, et treeneri põhimõtted ei ühti, siis.. no siis on lihtsalt väga ebameeldiv olukord. Ja nt kui ma kunagi trennis ütlesin, et Albatross istub hetkel 100%-liselt vasaku ratsme peal ja on ülikõver, siis (paberite järgi VÄGA tasemel) treener vaatas ja ütles, et "ei ole probleemi, praegu paistab kõrvalt täitsa hea", muud midagi. Ma rohkem ei käinud tema trennis. :) Samas kunagi ei tea, kui palju treenerist võib kasu olla, enne kui pole proovinud, nii et... peab vist julgem olema.
No comments:
Post a Comment