Pisut veel...

Paari asja tahtsin veel kirja panna. Lihtsalt, endale mingil määral meeledetuletuseks ja nii...
Et ta on nüüd tallis alati täiesti rahulik, pole sellist närveldamise probleemi nagu varem. Aga natuke jama on olnud karjamaalt ära tulemisega - kätte annab ilusasti, aga teiste juurest ära ei taha tulla. Samas, kui juba kaugemale olen jõudnud, siis pole tal enam midagi selle vastu (võrreldes esimeste nädalatega, kui ta hirnuma ja ringi hüplema hakkas mul käe kõrval). Igatahes, üritasin nüüd oma loetud tarkust kasutusele võtta ja mõtlesin teha karjamaale paar sellist kindlat punkti - üks on umbes keskel ühe aia ääres, kust alati mööda tuleme, kui ta karjamaa teises otsas olnud on; teine on just värava juures. Igatahes, nendes punktides märguandena koputan vastu aeda ja siis annan talle midagi head. Ja kusuures see on toiminud küll - esimesi samme teiste juurest eemale ikka ei taha astuda (seda üritan ka muidugi pos. kinnistamisega õpetada, aga see on pisut raske, kui ta tulla ei TAHA), aga kui juba tulema hakkab, siis ise energiliselt jalutab nende punktide poole ja juba teab, et midagi head ootab. ;)
Loodan, et suudan ka midagi sellist välja mõelda, mis teda kohe alguses liikuma ärgitab. St ma pean seda lihtsalt õpetama või siis mõtlema välja, mis talle võiks tähtsam olla kui kari. Sellist asja ei ole just kerge leida...

Täna meid oli platsil kole palju, aga see panigi mind rohkem voldikesi ja pöördeid sõitma, ringi manööverdama. Tegin hästi palju igasuguseid külgliikumisi ka vahele ja lõpuks ta väga ilusasti ja kiiresti vastas kõigele. Kuna ta nüüd sääre eest astub ja õla sees teeb ka, siis peaks traversi ka ikkagi selgeks saama. Ma veits muretsesin selle pärast, sest viimati kui proovisin, ei suutud ma midagi talle selgeks teha (üle kuu aja tagasi). Täna aga niimoodi pooljuhuslikult nagu hakkasin õlad sees tegema platsi keskel ja siis proovisin painet korraks vahetada ja toimis! :D Päris naljakas oli. Hästi natuke muidugi, aga siiski... Ehk saame tasapisi seda paremaks ka.

Need külgliikumised olid täna päris head, üldine olek midagi väga erilist ei olnud, ruumi ei olnud ka ju palju.. aga siis üsna lõpus läks ta mingil hetkel traavis nii teistsuguseks - võttis rahulikud, aga aktiivsed ja suured sammud ning kuigi ta liikus seljast rohkem kui tavaliselt, oli nii mugav istuda! Ma alati vaevlen temaga täisistakut tehes, aga nüüd korraks oli see väga kerge... Seda olen temaga vahel varem ka tundnud, aga mitte kuigi tihti. Aga jällegi - tuletas mulle vähemalt meelde, kui hea võib hobune tõesti pingevaba seljaga olla ja tean, mille poole püüelda.

Ahjaa, ma veel natuke vaatan ja mõtlen, aga võib-olla kirjutan mõnda aega ka ühe teise hobuslase arengust - tegemist ka 5-aastasega, aga veel päris saduldamata, sest tal pidi selle koha pealt mingi kiiks olema. Eks näis, kas saame hakkama. :) False Pass x Hermelin, aga rahumeelne nagu torikas. Tõesti, ta tundub väga mõistlik tore hobune, käitub hästi, ei närvitse ega karda - ainult ratsanikule seljas on ta kategooriliselt vastu, vähemalt nii mulle räägiti.
Täna igatahes kõõlusin ühel ja teisel pool sadulat, natuke silmad kõõrdi vaatas küll ja tõmbas end veidi kangeks, aga otseselt midagi ei teinud. Kõndisime ringi üht- ja ringi teistpidi ja lõpetasime tänaseks heaga. :)