Hmm, mis uut? My arvab ammu, et kevad on käes, sest iga kord puhastades saab umbes kilekotitäie karvu (saaks muidugi rohkem, kui kauem kraapida viitsiks) - samas, ega tal seljast neid selle eest vähemaks ei paista jäävat :D, nii et külma ei tasu karta. Albatross seevastu hoiab oma kasukat hoolega edasi ja vist asja eest, sest täna hommikul hakkas jälle lund sadama. Märtsi viimastel päevadel poetab ta tavaliselt esimesed karvad - eks näis, kas sama ka seekord.
Myle tegime nädalavahetusel vahelduseks vabahüppeid. Vahepeal jäi galopist nats särtsu puudu, siis pidi ennast üle takistuse veeeeenitama, aga noh - hüpata ta igatahes oskab.
Oleks väga tahtnud temaga kuu lõpus väikest koolisõiduvõistlust proovida, aga tundub, et teistel selliseid plaane seekord pole ja üksi mul kogu seda transpordi asja ilmselt korraldada ei õnnestu. Sellegipoolest mõtlesin eile proovida skeemi läbi sõita - avastasin, et päris mitu nõrka kohta on, millega tasuks natuke veel tegeleda, AGA kõigest hoolimata oli see ilmselt üks kõige mõnusamaid trenne üle pika aja.
Niimoodi päev päeva järel võttes ei märka erilist vahet, aga kui ma võrdlen nt sellega, mis ta kuu aega tagasi oli, siis laias plaanis ikka areng jätkub ja see on kõige olulisem. Et ei tekiks sellist paigalseisu, kus päris rahul ei saa nagu asjadega olla, aga edasi minna ka ei oska.
Nt seesama galopiteema - üleminekud ei kõlba veel kuhugi :P ja natuke on probleeme sissevajumisega, kui ma platsi keskel mingeid ringe sõita tahan - aga üldjoontes on asi ikka ajapikku tunduvalt paremaks läinud. Ta ei sikuta ennast enam niivõrd palju esiotsale (v.a. kui väsima hakkab) ja seljast on täiesti tunda, kuidas ta rohkem enda alla jookseb tagant. Võimalik, et olen teda mingitel hetkedel naaaaatuke isegi liiga kokku sõitnud, mida ma üldjuhul noorte hobustega üritaks vältida - samas tema puhul see tõesti pani hobuse ennast rohkem kandma ja tasakaalustama, nii et ses mõttes on asja ette läinud. Nüüd kui see galopp vähe parem on, hakkan kindlasti keskenduma üleminekutele nii traav-galopp-traav, kui ka galopis lihtsalt kokku ja lahku sõitmisele, et tal ei tekiks mingit kommet kohapeal tiksuma jääda.
Samuti oli skeemis üks koht, kus pidi üle X-i sõites sammu pikendama... ja My tõesti pikendas! Sellist pikemaks lükkamist olen trennides tegelikult üsna tihti teinud ja ka rahule jäänud, aga see üks kord eilse trenni jooksul oli juba hoopis teisest klassist. Sorry Myron, aga nüüd kui ma selle ära olen proovinud, siis ega ma enam meie tavalise normiga ei lepi, hakkan ikka rohkem küsima. :D
Albatrossil saabub vist mingi kevadenergia, eile taas natuke hullutas maneežis. Ja siis tegi jälle sellist traavi, et eriti ei tahtnud uskuda... koolisõidutorikas noh (mis siis, et ainult plahvatusohtlikel hetkedel :D). Ahjaa, ja kui me nad sel vabahüpete päeval pärast Myroniga kahekesi maneeži lasime, siis ta otsustas... hüpata? Võtsin küll lindid takistuste kõrvalt ära juba, et nad koridori "kinni" ei jääks, aga neil oli mängu- ja jooksutuju ja nende paari takistuse pärast nad oma trajektoori küll muutma ei hakanud. Õnneks olime vähemalt tõkked enne tagasi madalamaks lasknud ja siis võtsime muidugi kohe täitsa maha. Ma kahtlustan, et hüppamine ei ole A puhul kõige arukam mõte, aga noh - mis sa teed, kui hobune tahab mängida.
No comments:
Post a Comment