Ikka kole lugu on küll see herpesepuhang hobuste seas - paneb mõtlema, kui lihtne ikka sellisel asjal siin eesti väikses hobupopulatsioonis võimalik levida on. Kuna ühest nakatunud tallist on järsku saanud väga mitu, siis tekib küll ikka suur mure oma hobuste pärast kah - hea vähemalt teada, et meie talli loomad pole viimaste nädalate jooksul kuskil mujal liikunud.
Nädalavahetusel käisin muidugi ise kah Kurtnas noortekarjaga tegelemas. Õnneks seal ühtegi haiget vähemalt hetkel ei paistnud olevat - naabertalli võistlustelt suutis küll väidetavalt mitu hobust selle üles korjata, aga tundub, et see paharet üle tee ei ole julgenud tulla praeguseni. Aga sellegipoolest küürisin endal küünealuseid ja muid kohti nii kaua kuni ennast ka naerma ajas, enne kui julgesin siin enda Tartu omadele jälle läheneda. Ja no täna tuleb sama asja korrata, kuna kooliga on homme plaan Viljandimaa hobustele külla minna. Ja peale seda jälle, sest õhtul tahaks talli minna - päris väsitav. Aga noh, MINA ei kavatse kohe kindlasti olla see, kes kuskile midagi edasi kannab, nii et pigem muretsen üle kui liiga vähe. Ainult eraldi riietekomplektid erinevate tallide jaoks hakkavad otsa saama. :P
Mõtlesin, et söödan hobustele siis oma südamerahu jaoks kah natuke küüslauku profülaktika mõttes sisse - ei olnud küll veendunud, kuidas ma selle olulisust Albatrossile tõestada suudan, kes oma toidust ka poolesentimeetriseid graanuleid välja oskab sorteerida, kui need hästi ei maitse. Aga juhuslikult avastasin ideaalse mooduse hobusele mittesöödavaid asju sisse sööta - need tuleb panna hästi krõbiseva kilekoti sisse ja siis minna karjamaale, nii et poole minutiga oled ümbritsetud pundist hobustest, kes on valmis ükskõik mida tegema, et ampsuke sealt kotist saada. Nende hulgas muidugi Albatross, kes ei julgenud küll hakata sellise õgardikarja keskel midagi suust uuesti välja pudistama, kui ta selle juba oma hammaste vahele oli saanud. :)
Myroniga läks muidugi lihtsamalt - ütlesin talle, et see maitseb sama hästi nagu õun! Vähemalt täna ei tulnud tal veel mõtesse minu sõnades kahelda.
No comments:
Post a Comment