Albatross ja teised hobutegelased

Väga huvitavad ilmad on hetkel, öösiti paduvihm ja sellised äikesetormid, mida pole ammu näinud, aga päeval kuumus ja täielik õhupuudus. Eile pidin aastaseid täkupoisse maneežis filmima ja no ma olin sellest ühe koha peal seismisest ka juba märg. :D Täna õnneks oli õige tsipa parem juba...

Aga räägiks veits asjast ka. Praegustest hobustest umbes kaks kolmandikku on mul noored, 4-5 aastased, ja ülejäänud siis väheke vanemad, aga ikkagi üsna rohelised hobused, keda ma teoreetiliselt peaks oskama natuke edasi arendada. Erandiks on HZ, kellega nüüd ka sõidan - tema on siis hetkel mu schoolmasteri ametis. :) Airstrike'lt on ka tegelt mul üht teist õppida, kuigi kohati paigutaks ma ta pigem noortega ühte patta...

I looove Airstrike

Jep, ma olen isegi võistluste soojendusel  hästi turvatud. :) Ja loomulikult galopis ei suuda normaalselt istuda, vaid võtan millegi jaoks hoogu, nagu tavaliselt

Noorukid on ka väga erineval tasemel, mõni õpib lennult ja on iga trenniga parem, aga mõni on minu jaoks ikka väga keeruline. Aga mitu hobust on, kes mulle väga väga meeldivad, ja sellist, kellega üldse ei tahaks tegeleda, vist pole ühtegi. Mõne 4-aastasega tahaks suve jooksul võistlema ka jõuda, 5-aastastega on nats keerulisem, sest selle vanuseastme skeemid on ju miskit L-taseme kanti (Eesti süsteemi järgi) ja need meie hobused siin ei ole üldjuhul eriti pikalt ega ka väga regulaarselt trenni teinud, et nad selleks valmis oleks... samas teisest küljest selle kerge L harjutused ei ole mingi raketiteadus hobusele selgeks õpetada, nii et... eks vaatab, mis ja kuidas.

Üks 4-aastastest. Ma enda istakut üldse ei hakka kommenteerima ka mitte.

5-aastane. Minu mõõtu hobune peab ikka 175+ olema, siis näeb täitsa ok välja.

Ziny sai sadula selga, ei teind teist nägugi. Kerge sadul oli ka muidugi ja jaluseid polnud. :) Järgmine kord paneme juba õige sadula ja hakkame vaikselt turnima, valjastega peab ka harjuma nüüd. AGA kui tal said kabjad nüüd just üks päev värgitud, siis M otseloomulikult järgmine päev juba märkas, et Z ei liikunud päris okeilt koplis... Seega on ta nüüd mõneks päevaks jälle ooterežiimil, aga täna oli juba parem, nii et uuest nädalast tahaks jätkata, kuna 3-sed märad tulevad nagunii kogu karjaga lähemale - ei pea enam eraldi karjamaalt teda toomas käima.

Ratsutamise poole pealt - ikka jube masendav, kui treener sulle 50 korda sama asja ütlema peab (kusjuures teeb seda juba mitmendat trenni või mitmendat päeva järjest) ja ikka ei suuda ennast korrigeerida. Seekord juhib ta eelmiste suvedega võrreldes just rohkem tähelepanu mu istakule (ja loomulikult kuidas see hobust mõjutab), see mulle väga meeldib. Ülakeha ja õlad pean rohkem sirgu lükkama - ainult et vahel mul kaasneb oma arust sellega käe jäigaks minemine, nii et üritan ühe asja parandamisega teisi vigu mitte asemele tekitada. Käed kipuvad liiga madalale minema kah. Niipalju kui mõnda videot olen näinud, siis säär kõlksub mul ka endiselt kohati üsna ebameeldivalt edasi-tagasi, aga seda kõrvalt veel väga kommenteeritud polegi. Küll jõuab ka selleni, tähtsamad asjad enne.

Erinevate hobustega sõites kasutan muidugi väheke erinevaid nippe või meetodeid, aga üldine lähenemine liigub iga aastaga siin üha selles suunas, et vähem ratset, rohkem keharaskuse ja tasakaaluga mängimist ning tagant peale sõitmist. Kui nt Airstrikega võistlemas käisin, siis viimane trenn kodus oli 100% pika ratsmega (ja samas see on ju ülimalt lahe, kui sul hobune lihtsalt teebki kõike ilma ratsmeta) ja võistustel ka pidin talle soojendusel iga hetk lihtsalt kaela pikemaks ja ratset juurde andma. Sest tema "üles" sõitmine on maailma kõige lihtsam asi, aga kui enne seda pole piisavat lõdvestust, siis läheb skeemi ajal liiga pingesse (mida ta tegi suuresti ka seekord) ja ei tule lõppkokkuvõttes miskit head välja.

Täna õnnistasin lõpuks oma uue kaska kah sisse - kusjuures mul hakkab noorte trakeenimärade suhtes mingi eelarvamus tekkima, kui nad samas vaimus jätkavad. :P Aga ega kedagi süüdistada ka ei saa, ei tasu siis sellise tundliku hobusega vaba ratsmega jalutades stekiga lajatada teinekord. Ma üldse ei imesta, et ta selle peale nalja tegi, aga kuna hobune sel hetkel lihtsalt otsustas kõiki vähem intsensiivseid märguandeid ignoreerida, siis pidin korraks vähe konkreetsem olema. No ta oli ka suht konkreetne oma reageerimisega ja andis mõista, et ega ta ei ole mingi tuim tükk ikka küll. :D Millalgi üsna varsti pidi noortrakeenidele ka võistlus olema, aga ma kardan, et seda mära ma küll kõigi ootustele vastavalt näidata ei suudaks (ta oli eelmisel aastal parim trakeenimära Taanis), nii et mina isiklikult olen nende võistluste koha pealt küll väga skeptiline. Mulle meeldiks võistlemas käia mingite suvaliste müügihobustega, paaaaalju vähem pingeline. ;) Aga tegelt oli ta täna täitsa hea sõita, 5x parem kui ükskõik millisel eelneval korral.

Prize eelmisel aastal

Ja üldse, kaska ja turvavestiga on ikka jube mugav kukkuda. Ma olen selle turvavestiga jälle vähe hooletuks või ise liiga enesekindlaks läinud, täna pidasin vajalikuks ainult ühe trenni ajaks see selga tõmmata (aga näe, valisin õige trenni ja hobuse vähemalt, heh), aga nüüd mõtlen, et peaks ikka tihemini kandma, kui ilm vähegi kannatab ja ma seal sees päris ära ei keeda ennast.