Vasaku käe sündroom

Ma ei tea, mis selle käega on, aga see lihtsalt ei kuuletu mulle ÜLDSE, nagu ma eilses trennis avastasin. Alguses tuletati mulle seda kõrvalt iga poole minuti tagant meelde (või sagedamini), aga kuna ta ikka liikus sinna, kuhu poleks tohtinud, siis lõpuks ma täiesti ausalt üritasin ise selle peale iga hetk mõelda, aga no ma ei saa aru - keeran kuhugi voldile, sõidan nurka läbi vms ja lihtsalt hakkab mingi isetegevus pihta. Kui raske saab olla kätt stabiilselt enda ees ja ilusti hobuse turja kohal hoida?

Ühesõnaga kohati oli lootusetu tunne küll, aga... teisest küljest mul pole vist ammu nii kasulikku trenni olnud, sest ma olen 100% kindel, et kui saaks sellest harjumusest lahti, siis Myron võiks veel hulga paremini oma asju teha, kui praegu. Need olid küll üksikud korrad, aga kui ma mõnel hetkel enam-vähem ennast kokku võtta suutsin, siis nt õlad sees tehes oli paar korda peaaegu selline "õige" tunne, mida ma selle harjutuse puhul vist veel polegi eriti tundnud. Isegi vasakut pidi, mis on meie raskem pool.

Lugedes siin oma vanu postitusi, kus kirjutan, et hobune tahab mingis suunas ennast kaelast üle painutada või kõveraks minna, siis nüüd saan aru, et asi pole ilmselt üldse hobuses. Ei tohiks olla suur üllatus mulle, kes ma alati olen arvanud, et 99% kõikidest probleemidest on ratsaniku, mitte hobuse tekitatud, aga vahest suudan selle ise ka ära unustada. Ma ei vaidle üldse vastu, et igal hobusel on oma eelistatud pool, mispidi kergem õigesti liikuda on, aga... see ei ole kindlasti mitte kõigi kõveruste ja muude hädade algpõhjus. Tegelikult sellele vasakule käele on mul varemgi korduvalt ja korduvalt tähelepanu pööratud, aga... ma polnud vist siiani aru saanud, et ta niivõrd iseseisvat elu elab, arvasin et natuke ikka on kontrollitav. :P

Galopi üle ma ei viitsi üldse vinguma hakatagi, sest sealsed vead ei ole nii üllatavad. Täna oli mul mingi ekstrahalb seljapäev, seega ratsutamise asemel panin My kordele ja vaatasin, kui rõõmsalt ta seal galoppi on nõus jooksma - et kas saab istakutrenniks kasutada või mitte. Noooh.. ideaalis võiks selle jaoks muidugi olla suurem hobune ja keegi, kes pisut vähem edasiajamist vajab, aga... peab vist leppima sellega, mis võtta on. Kui ma omale just laenuks mõnda hobust ei leia.

Üldiselt on aga väga mõnus proovida just iseennast rohkem käsile võtta ja aru saada, et hobune on VEEEEEEEL tublim kui ma siiani arvanud olen, lihtsalt ratsanik teeb talle natuke vahel asja raskeks.
 
Aaa muidu nädalavahetusel sõitsime koduvõistlusel väikest 80 parkuuri ja kuigi see sõit eriti ilus ei olnud, siis My siiski hüppas kõiki kolle ilma mingi vastumeelsuseta ja täitsa puhtalt, nii et jälle võib natuke kiita teda.