Albatross ja teised hobutegelased: Ziny esimene väliseiklus

Mis uut?

Kõige uuem on see, et Zynergie käis eile oma esimesel väiksel treeningreisil. Hobuseautos on ta mitmeid kordi käinud ja mul oli plaanis hakata teda ka ümber talli sõidutama väikeste juppide kaupa, aga selleni veel tegelikult ei jõudnudki, sest eile õhtul tuli järsku plaan minna mõnede hobustega ratsakooli ja kuna enam-vähem kõik mu ülejäänud selliseks tripiks sobivad hobused olid juba ära trennitatud, siis jäigi üle Ziny võtta. Hoolimata sellest, et kõrval oli ka rahulik sõber-koplikaaslane, ei olnud ta esialgu kuigi rahul liikuva jalgealusega, ning hakkas tsipa närveldama. Kuna sõit oli vaid ca 15 minutit, siis otsustasime, et ma lähen autosse hobustele seltsiks seisma - tundub, et see mõjus positiivselt, sest Ziny kärsitus kahanes vähemalt mõnevõrra.

Ilmselt oli sõit piisavalt stressirikas, uues kohas auto pealt maha tulles hingas Ziny igatahes kergendatult. :P Kõike võõrasse suhtus ta väga mõistlikult, väike ärevus väljendus vaid selles, et ta vahepeal seisma tahtis jääda ja ringi vaadata, mis kohta ta nüüd täpsemalt sattunud on. Kuna autosõiduga jõudis ta juba üsna soojaks minna, siis peale mõningast ringijalutamist uue platsi peal lasin ta 5-ks minutiks kordele ja seejärel tegin kiire 10-minutilise trenni otsa ning sellega piirdusimegi. Energiat oli võib-olla pisut rohkem, aga üldiselt toimis kõik niimoodi nagu kodus (samad positiivsed küljed, samad probleemid) ja platside ääres olevatele lattidele, tünnidele, ja koolisõidutähtedele koos lillepottidega reageeris ta vaid pisukese rajalt sissetõmbumisega ja sedagi vaid esimesel korral - nii et võib igati rahule jääda. Isegi teise hobuse kisendamisest ei teinud ta eriti välja, ainult piiksus korra või paar. Zynergiel nimelt on väga hele hääl, kui ta hirnub - ja tihtipeale ta alustab hirnumist, aga siis mõtleb kiiresti ümber ja ei vii oma plaani lõpuni, nii et välja tulebki vaid lühike piiks ja sellega asi piirdub. :D VÄGA naljakas, kui seal kõrval olla ja seda kuulda. Tagasi autosse ronis ta samuti hetkegi mõtlemata ja tagasiteel suutis ülesriputatud heinavõrk mõlema väsinud hobuse tähelepanu niivõrd hästi köita, et nad auto liikumist vist tähelegi ei pannud. ;) Võib seda väikest reisi vist edukaks pidada.

Täkuga on mul ka mõned üsna vaimustavad trennid olnud. Kui ma vahepeal olin juba üsna veendunud, et selle hobusega EI SAAGI nii sõita, et ratsmekontakt kergeks jääks, sest... midaiganes ma üritasin või ei üritanud, siis ta võttis selle suulise lihtsalt niii kõvasti omale "hambu", et... muudmoodi ma seda takistada ei osanudki, kui ratse lihtsalt täielikult ära visata - aga noh.. nii sonsu ta kahjuks pole, et maneežis koos teiste hobustega sõites lihtsalt igasugune ratsmekontakt loovutada ja kontroll hobusele üle anda. Rääkimata sellest, et ma temalt midagi nõuda niimoodi saaks. Aga siiski, mingi lambike lõi kuskil põlema ja kui ma ennast nüüd vägaväga kokku võtan ja trenni algusest peale pingsalt selle eesmärgi suunas töötan, siis olen viimasel ajal üsna mitme trenni jooksul ratsme peale vajumist suutnud vältida - ja jeerum, mis tunne, kui sa suudadki reaalselt istakuga võtta hobuse töögalopist pirueti-tasemel-galopile; või töötraavist koondatud, isegi peaaegu et passaaži-laadsele traavile. Selliste hetkede nimel olen valmis edasi pusima ja töötama küll, olgugi, et see ei tule meil väga kergelt ja mõnikord, kui tähelepanu muudele asjadele liiga ära kaob, siis kipub jälle trenn vana rada pidi vales suunas minema.

Kuigi ta üldiselt on väga viisakalt käitunud kogu aeg, siis viimane kord juhtusime õues sõitma samal ajal, kui märad väiksest koplist suure tormijooksuga karjamaale pääsesid, ning H tuletas mulle kiirelt meelde, et tal ikka hormoonid töötavad endiselt ja ega ma väga kaugel maaühendusest polnud ka, lootsin vaid, et jõuan maha üksinda, mitte koos hobusega, kes ennast korra üsna kõrgele juba püsti ajas. Õnneks päästis meid suuuuuuuuuur veoauto, mis õigel hetkel tallihoovile sõitis ja täku tähelepanu endale tõmbas, nii et ta seisma jäi ja mulle paar hetke edasiseks reageerimiseks aega andis. :P Aga noh... ju oli meeldetuletust vaja, sest ma peaaegu ei uskunudki enam neid jutte, kuidas ta vahel üsna metsikuks minna võib - minu seniste kogemuste põhjal oli ta vägagi normaalselt käitunud. Sõltumata sellest, on ta kindlasti praegu minu kõige ägedam schoolmaster ja usun, et mul on võimalus temalt superpalju õppida - kui vaid ise suudan piisavalt asjalik olla. Iga trenn nõuab küll korralikku mentaalset ja füüsilist ettevalmistust (sest ta on ka üks kõige suuremate liikumistega hobune, keda ma tean), aga õnnestumise korral on vastutasu suur.

Beebihobused ka vaikselt arenevad ikka. Sellel ühel olen nüüd paar korda seljas istunud ja veidi ringi jalutanud - talle VÄGA ei meeldi seda küll "üksinda" teha, aga... kuna ta oma loomult väga kergelt usaldav ei ole, siis kogemus on näidanud, et võõra inimese juuresolekul on ta palju rohkem pinges, nii et... best chances on mul hetkel vist üksinda pusides.
Üks teine nooruk läheb esmaspäeval opile ja peale seda 1-2 kuusele puhkerežiimile - ta on meil roarer ja minu arust hakkab hetkel juba vähese traavi peale natuke imelikku häält hingates tegema, nii et mulle on see üsna meeltmööda, et operatsioon praegu ära teha ja siis hiljem saduldamisega jätkata.

Oktoobris hakkame ilmselt esimesi varssu võõrutama - siis on tall pisikesi tegelasi täis, kuigi suurekasvulised mitte veel täielikult taltsutatud pooleaastased pole alati päris sama armsad kui beebivarsad. :P Aga nii see elu käib - märasid kontrollimiseks sisse tuues olen ikka üritanud võimalikult palju nende pisikestega ka sõprust sobitada, aga mõnel muidugi ununeb see lugu kiiresti karjamaale tagasi minnes. On ka neid, kellel meelde jääb - ja need tulevad alati huviga uudistades vastu, kui mul nende karjamaale asja on. See on tore. :) Mulle muidugi väga meeldiks, kui kõik varsad saaksid juba ema kõrval selgeks jalgade andmise, päitsete kandmise ja käe kõrval kõndimise, aga... üsna suurt rolli mängib see, kas sul on 2 või 5 või 40 varssa, nii et tuleb teatud järeleandmisi teha.

Jaaa mul õnnestub järgmise nädalavahetuse ajal korraks Eesti lipsata. Juunis ma ju lahkusin tegelikult väikse plaaniga ära olla umbes kuu või poolteist, aga teadagi, kuidas nende plaanidega läheb. Nüüd on kohe-kohe oktoober, nii et riieteks kaasa võetud lühikesed püksid ning ujumisriided tasuks võib-olla millegi vähe soojema vastu vahetada?

Pilte kah seekord: