Reedel vedasime titad jälle pika maa Kurtnasse, et ülevaatusele minna. Kokkuvõttes ei olnud just kuigi õnnestunud nädalavahetus, aga noh - ses mõttes tasus vedamine siiski ära, et Riisikas tegi küll enda kohta hea soorituse. Hüppas jõuga nagu ikka, aga tegi paremaid liigutusi kui tavaliselt ja teenis korralikud hinded + isegi käitumise sai 9. Võrreldes eelmise aastaga nagu öö ja päev. :) Eriti kena ta välja ei näe ja liikumine pole ka kunagi tema trump olnud, aga hobune andis endast parima küll.
Sandro seevastu unustas absoluutselt ära, misasi hüppamine on ja kuidas see käib. Lausa nukker hakkas veidi, kuidas ta pea laiali otsas ja kisendades ringi udjas ja aru ei saanud, mida tegema pidi. Hüpped läksid nii nässu, et lõpuks jäi vaeseke takistuse ette seisma kah. Kummaline jah, kodus viimati hüppas väga viisakalt ja üldiselt ta on igatpidi tundunud väga kaine mõistusega kah, aga näe ikka suutis täitsa sassi omadega minna.
Sintsu oli kah nagu öö ja päev eelmise aastaga võrreldes, ainult et areng on toimunud vastassuunas, ja 2-aastane täkupoiss oli küll enda kohta täitsa ok, aga tasemevahe teiste temavanustega oli märgatav, nii et sinna pole midagi teha. Kui teisest Eesti otsast tulema peaks, siis mina isiklikult ilmselt napilt hinnetega finaali pääsenud 2-aastaseid ilmselt kohale viima ei vaevukski, aga kui ainult patside punumise ja üle tee jalutamise vaev, siis las saab vähemalt huvitava kogemuse.
Kuna Sandro on trennides üsna asjalik olnud, siis jätsime tema praegu koju ja võtsime hoopis Sintsu Tartusse, et ta kah sadulasse saaks. Hakkan tasapisi turnima. :) Riisikaga ratsutasin ka uuesti üle paari nädala - see õnnetu suutis ju jälle oma jalaga mingit nalja teha, nii et vahepeal isegi oli kahtlus, kas ülevaatusele jõuame, aga paranes siiski piisavalt kiiresti. Igatahes - puhkus mõjub noortele õnneks alati hästi ja viimases trennis oli ta väga püüdlik. Ning siis muidugi väike My, kellega praegu suht tasapisi tegutsen ja meie nõrku külgi tsipa lihvida püüan. That's all.
No comments:
Post a Comment