Albatross ja teised hobutegelased

Koolisõidutrennide kohta tahaks nii kole palju kirjutada, aga kohe kuidagi ei jõua kõike ja meelest kipub ka minema. Kuigi paljud asjad on minu jaoks veidi harjumatud või teistmoodi, siis kasu on ka ikka väga kõvasti olnud.

Suulised ja kontakt
Nendega on meil hetkel kõige rohkem probleeme - eks see olegi enamasti ka paljude teiste jamade põhjustaja. Kuna Albatross mingitel hetkedel üritab väga ratsme peale vajuda, olen ma oma käe liiga ebastabiilseks muutnud. Mida ühtlasem käsi ja kontakt, seda kergem on tal loomulikult suulisele toetuda, aga liigne käe liigutamine ka midagi paremaks ei tee. Nüüd vahetasin talle prooviks natuke jämedamad suulised, mis küll veelgi rohkem soodustavad toetumist, aga see eest teevad hobusele ühtlase kontakti hoidmise meeldivamaks ja Mare sõnul on hetkel just see ühtlane kontakt kõige tähtsam. Minu jaoks on see küll midagi nõiaringi taolist, sest: minu poole ühtlane käsi ja pehme suuline (õunamaitselised ja puha :P) -> Albatrossi poolt ratsme peale toetumine ja kohati liiga tugev kontakt -> minu poolt järsemad märguanded, et vältida toetumist -> jällegi ebaühtlane kontakt.
Igatahes uute suulistega on kohati parem küll, eks ma pean nüüd lihtsalt selgeks tegema, KUIDAS ma seda tema ratsmele toetumist vältida saan, ilma et käega tõmblema hakkaks. Kindlasti üritan teda edasi sõita sellises olukorras, aga ainult sellest ei piisa. Üleminekutest peaks samuti kasu olema, aga kuidas teha pehme käega üleminekut, kui hobune juba ise täiega suulist tõmbab? Võib-olla siis veelgi rohkem istakuga tööd teha...

Sammude pikendamine
Seda peame ka kõvasti harjutama. Mu arust Albatross juba natuke toimis selle koha pealt, aga palju väiksemal määral, kui tegelikult nõuda võiks. Albatross pikendas oma traavisammu mõnusalt, ilma kiirustamata, võib-olla 10-15 cm võrra, aga võiks ju seda teha oma poole meetri jagu. Nüüd olen teda trennides vahepeal lihtsalt täie rauaga edasi sõitnud - loomulikult läheb ta praegu seda tehes ka kiiremaks, aga vähemalt liigutab ennast pisut rohkem. Vahepeal tekib juba täitsa tunne, et nüüd ta tõesti viskab oma jalgu edasi. Ainult et... kuidas ma sellises traavis ükskord istuma peaksin suutma? Hehe, sellele ma parem ei mõtle praegu veel. Tema töötraavis on suht raske istuda, selle 10 cm-se pikendusega on juba väga raske. Ning kui kunagi asi pikendatud travini jõuaks, siis - kuidas nimetada seda, mis on 5x raskem kui "väga raske"?

Sammus on tal käik õnneks suht lahtine, vähemalt tema tüüpi hobuse kohta.

Aktiivsus ja otsesus
Nende pärast ma ei kurda. Esimene trenn pidin küll teda kogu aeg rohkem edasi sõitma, sest ta tundus treenerile laisapoolse hobusena, aga nüüd olen sellega ära harjunud ja nagu vist juba kirjutasin - Albatrossil ei ole edasi liikumisega tegelikult mingeid probleeme, ma pean lihtsalt ise talle sellest märku andma. Vahel mõnda harjutust proovides läheb veel meelest, aga üldiselt pole viga.
Mis kõverusse puutub, siis eks seda aeg ajalt tuleb ikka ette, aga õnneks viimasel ajal peamiselt vaid nt õla välja vajumise näol vms - ühesõnaga sellised asjad, mida on võimalik üsna kergesti korrigeerida, erinevalt nt kaela S-kujuliseks keeramisest. Mare võttis ta korraks käe kõrvale ka, ratsmed enda kätte, ja märkis samuti ära, et kaelaga talle meeldib tõesti igatpidi väänelda (see eest pidi Albatrossi massiga hobuse kohta "sugugi mitte halb" suu olema :P). Ühesõnaga mul on hea meel, et see kõveruse teema natuke tahaplaanile jäänud on ja suudame vahepeal isegi üsna sirgelt liikuda. Eks selle võti on ka lihtsalt edasi sõitmine ning vajadusel säärtega hobuse sirge hoidmine, mitte käte abil.

Harjutused
Konkreetsetest harjutustest oleme teinud nt sääre eest astumist, õlad sees, sirgeid keskliine ja peatuseid, pööret tagaotsal, palju traav-galopp ja galopp-traav üleminekuid.
Õlad sees harjutust teeme hoopis teistmoodi, kui mina kogu aeg proovinud olen. Esiteks laseb Mare ratsanikul jalad esialgu panna vastupidiselt paindele - st sisemine jalg taga ja välimine jalg ees, et siis oleks hobusel kergem aru saada, kus ta esiots/taguots parasjagu olema peab, paine pole alguses nii oluline. Teiseks õpetab ta istuma nö seespool, ehk liikumise suunast eemale. Kuna see kõik on mu jaoks väga harjumatu, ei tulnud alguses eriti midagi välja. Sammus enam-vähem, aga traavis kaldusin kõikusin seal seljas edasi-tagasi, ning tihtipeale viisin mõlemad jalad tahapoole (kuna sisemise puhul tuletati mulle meelde - vii see taha; aga välimist ju treener ei näe, seega see jäi nii, nagu ma harjunud olin :P) ning esiotsa ei kontrollinud enam miski. Täna üksinda proovides tuli aga mu arust üsna tip-top välja, eks näis, kas järgmine kord siis õnnestub paremini.