Albatross ja teised hobutegelased

Mõtlesin, et teen täna siis ühe opijärgse kodusistumise ja õppimise päeva, aga selline asi pole ikka minu jaoks, jube piinav on siin väikses toakeses istuda... luuletan vähemalt blogisse siis midagi kokku.
Hammas (või nüüd õigemini selle puudumine) oli eile õhtul üsna ebameeldiv, täna juba täitsa väljakannatatav ja hetkeseisuga tahaks küll homme juba talli minna, mitte teiste hirmutavate juttude ja kogemuste kohaselt kaheks nädalaks koju põdema jääda. Ma loodan, et ma nüüd liiga enneaegselt ei hõiska.
Ma olen üldse viimasel ajal kuidagi tihedalt arstide juurde sattunud - otsustasin ka oma seljaga midagi ette võtta ja röntgenpildid sai juba tehtud, õnneks miskit erilist peale kerge skolioosi (mida ma nagunii juba teadsin) ei näidanud, jee! See on väga positiivne, aga kellelgi osaval võiks ikkagi lasta selga väänata või ragistada või misiganes imetegusid nad teevad, äkki saaks valu kah vähemaks. Oskate kedagi soovitada?

Hobustest ka miskit - ma ei saa aru, mis põhjusel meeldib mõnedele hobune müügivideost 90% ulatuses aeeeeegluuuuuuuuuubis liikuma panna? Mingit efekti võib see ju anda (peamiselt nendel muidugi, kellel sellest normaalkiirusel vaadates puudu jääb), aga... see ei anna ju hobusest erilist ülevaadet, mis peaks nagu ühe hea video mõte olema. Mu küsimus on muidugi retooriline, sest kindlasti leidub hunnik inimesi, kellele need aeglaselt õhus hõljuvad hobused hästi peale lähevad, maitse asi vist

Igavuse peletamiseks kirjutan ka paar sõna Kurtna noorukitest, endal hea hiljem meelde tuletada. Kolmeseid kordetasin viimasti üle lattide, et üksluiseks ei läheks. Kasti pealt olen üle selja ka kõõlunud ja turninud, järgmisel korral tahaks mingeid sedelgaid või sadulaid ka selga proovida. Sandro ei ole veel valjaidki pähe saanud, sest tal kasvas halva koha peal üks käsnake, mis nüüd just eemaldati. Aga ta on neist kolmest kõige tasakaalukam vist (kuigi kõige rohkem iseloomu, nagu karjajuhist mära lapsukestel tihtipeale), nii et ma eeldaks, et temaga ei teki mingeid probleeme.

Kahestega miskit erilist polegi - mõtlen iga kord, mida nendega teha, et üksluiseks ei läheks. Käekõrval kõnnivad ilusasti, jooksevad ka täitsa enam-vähem. See must Quality mära ajas küll ükskord hinge täis - närveldas seal maneežis natuke ja tahtis muidugi sõprade juurde ning hakkas oma tahtmise saamiseks siis lihtsalt tuima näoga üle minu kõndima või jooksma. No selline asi ei lähe mitte. Päitsete survele on ta väga tundlik, nii et isegi kui trügis mööda, siis jõuga ta kunagi käest minema ei üritanud tõmmata - ühesõnaga läksime kakssada ja viiskümmend korda tagasi probleemkohta ja proovisime uuesti. Ilmselt ta midagi õppis, sest hiljem pole see probleem kordunud.
Mingi valtrapi viskasin ka kõigile korra naljaviluks selga ja mingit reaktsiooni ei tulnud. Kordetamisel ma nii noorte puhul erilist eesmärki ei näe ja pole sellega tegelenud, valjaid tutvustaks ka pigem vist alles suve lõpus enne ülevaatusi, aga eks näis. Kui lumi ja jää läinud on, siis võiks veidi "võõras" ümbruskonnas lihtsalt jalutamas käia. Ja jalgu peaksid paremini andma, selsamal märal ja ühel erksama iseloomuga täkupoisil käivad need tagumised jalad vahel kiiresti ja suure hooga väga ebameeldivatesse suundadesse.

Jaaaa siis olen veel ratsutanud väikse Võluriga, kes on juba nelja-aastane ja mitte nii väga väike. Selline ehtne torikas, aga ta on ikkagi minu endise lemmikhobuse (enne Albatrossi tulekut) beebi ja seepärast ikka natuke erilisem. Tema ema, kes nüüdseks kappab rohelisematel karjamaadel, oli kõige tigedam hobune, keda ma elus näinud olen - mingite segaste minevikus aset leidnud käsitlemisvigade tõttu ilmselt - aga sellepärast ta võib-olla mulle meeldima hakkaski, oli "huvitav". Ma olin tookord ikka jube sillas, kui ma teda ühel heal päeval ise saduldatud ja kapju puhastatud sain, ilma ühegi ründamiskatseta. :) Ja isegi oma esimesed (ja siiani ainukesed ratsaliidu kalenderplaani kuuluvad :D ) võistlused tegin temaga.
Aga Võlur on supersõbralik ja mõnus noorhobune ning mulle meeldib mõelda, et ka tema ema oleks täpselt samasugune olnud, kui teda sünnist saati õigesti ja hästi kasvatatud oleks.