Albatross ja teised hobutegelased

Tere Tartu ja tere kool! Ehk siis peale lühikest nädalavahetust kodus kolisin jällegi siia. Miskipärast oli see aasta tulek kuidagi pisut vastumeelne, ei tea - võib-olla olen lihtsalt väsinud vms, aga pole viga, siin elamisel on omad head küljed, mida mujal pole, nii et küllap mu tujud mööduvad. :) Lausa 5 päeva oli ka ratsutamisest puhkus (kuigi mitte hobustest, sest noorukitel oli Kurtnas ülevaatus pühapäeval), aga nüüd on kolm lahedat tegelast jälle tallis ootamas, nii et aeg taas tegutsema hakata.

Albatross jäi praegu Kurtnasse - ei tea, kas see oli hea või halb otsus ja ei tea üldse, mis talle kõige parem on, aga... vaatame, kuidas edasi. Longe on traavis minu silmis veidi tugevamaks läinud, mis ei ole muidugi hea uudis. Sammus ma aga endiselt ei näe midagi ning iseloomus ja käitumises ka mingit vahet ei märka - karjamaal pukitab ja hüpleb endiselt vahel, kui tuju tuleb, ja ringi liikumisega probleeme ei paista olevat, muidu on igatpidi nagu Albatross ikka: nunnu, tore ja natuke suslik, kui taskust porgandit tahab kätte saada. Natuke pean aru, aga võib-olla peaks proovima korra uuesti liigest süstida. Üritan kõigest väest positiivseks jääda, kuigi see pole lihtne. Eks osaliselt ka sellepärast ma vist temast üha vähem kirjutan... Mitte sellepärast, et ta mu ratsahobustest vähem oluline oleks. Ausalt üritan olla talle nii hea omanik kui saan, oma oskuste ja võimaluste piires.

Muidu on ta suve kenasti üle elanud, mingit preid pole olnud, putukad pole ka liiga ära söönud, ja enda kohta on ta heas konditsioonis - ei liiga paks ega ka kõhn. Tegin isegi natuke academic dressage harjutusi temaga maneežis (peamiselt seistes ja  pärast natuke sammus) ja väga ilusti võttis endiselt painde mõlemale poole, raskust suutis aga tahapoole viia palju paremini kui varasemad korrad, mil proovinud olen, isegi ei üritanud tagajalgadega eest ära astuda. :) Ilmselt sain ta kuidagi hästi seisma või oli lihtsalt juhus, aga tore ikkagi.

Noortega oli siis nädalavahetusel ülevaatus - esialgu olime küll natuke pettunud, sest paar hobust esinesid oodatust ikka oluliselt kehvemini ja ülejäänutest kah keegi mingit vau-efekti ei näidanud. Samas kokkuvõttes ei olnudki hinded nii kehvad kui ma eeldasin, nii et... läks nagu läks. Eks hea hobune ongi see, kes ennast alati hästi näitab, mitte üks päev ühtemoodi, teine päev teisiti. Finaalis on kõik uus ja huvitav, nii et mõni võib-olla ületab ennast, aga teine võib-olla ei julge üldse ennast liigutada. :P Mul kõik stsenaariumid juba selgelt peas läbi mängitud - aga eks see paari kuu pärast selgub.

Myroniga korra juba ratsutasin eile - ta tundus endiselt väheke puhkerežiimil olevat (noh, ei olnud veel päris nii tähelepanelik ja kergelt reageeriv), ega ma palju ei nõudnud kah, aga liikumine see eest tundus täitsa mõnus, lahtine ja tasakaalus. Kaksikud (ühte värvi hobused, ühte värvi päitsetega on ju ilmselgelt kaksikud) on olnud kordel ja eile tuletasin neile sadulat kah jälle meelde - väga mõistlikud on siiani ja tundub, et kohanevad äärmiselt edukalt, arvestades et nad on enne seda kolimist 3 aastat samas kohas, samas imepisikeses karjas elanud. Loodan väga, et Sunrise, kes oma õlavigastuse tõttu suvi otsa boksirežiimil elas ja natuke kokku kuivas, hakkab ka vaikselt kosuma ja läheb jälle hobuse moodi. :) Siis olekski kõik tip-top.