Albatross ja teised hobutegelased

Nonii. Saabki läbi see suvi, täitsa imelik. Viimane päevake veel jäänud ning ülehomme lendan juba tagasi koju. Natuke tahaks ikka koju ka, sest tegelikult ma olen üsna väsinud peale sellist aktiivset suve, Albatross ootab kah sügamist jnejne, aga... no JUST nüüd on enamus hobuseid parasjagu nii heaks saanud, et juba mõnus on sõita, saab üht-teist juurde küsida ja õpetada. See on küll masendav, et nüüd kõik niimoodi poolikuks jääb. Noh, minu jaoks. Hobused ehk saavad omale ehk ikka uued sõitjad. Loodetavasti head sõitjad. :)

Zinyt sai veelkord pildistatud, tegin ta täitsa ilusaks ja kuna ma mingil imelikul kombel endiselt lakka ei raatsinud lõigata, siis sai isegi patsid pähe. "See on mingi nali eksole, et ma siin 25 minutit paigal pean seisma????" arvas ta ise selle kohta, aga siis tegime kompromissi, et ta võib mu tossupaelu samal ajal lutsutada - oli kohe teine tera. See kärsitus lööb ikka endiselt vahel välja ning kui me õues sõita üritame, siis ta muutub vähe hüperaktiivseks, aga tegelikult ma ei saaks temaga rohkem rahul olla, ausalt. Sammu teeb ta paremini, kui vähemalt pooled minu ülejäänud hobustest. Traavis läheb aina ühtlasemaks ning isegi proovisime veidi stabiilsemat ratsmekontakti hoida. Muidu mulle meeldib noortega mingi aeg üsna lõdva ratsme ja vähese kontaktiga sõita, et nad igal juhul ennast sirutada igat pidi julgeks. Z on kah kindlasti üks sellistest, keda pole sugugi keeruline eest lühikeseks ja ratsme taha sõita, kui ta tunneb, et piisavalt "ruumi" pole. Galopp on veel selline, kus ma suurt midagi nõudnud (ega tema pakkunud) pole, aga nüüd kõige viimases trennis täna saime mõlemat pidi tegelikult juba mõningaid häid hetki ja samme. Mis sa veel ühelt hobubeebilt tahad? Homme võtame rauad kah alt ära ja siis saab Z igati väljateenitud pikale puhkusele minna.

3-aastane beebi

Ega ta ilmselt niikaua ei hakkagi ise midagi galopis pakkuma, kuni ratsanik mingis kanaasendis on. :D

Isegi õuest sai ühe petupildi, nagu ta oleks mul kontrolli all olnud. Ok, tegelikult oli ikka häid hetki ka, lihtsalt sõbrad kutsusid teises nurgas ja Z arust ta ei jõudnud sinna kunagi piisavalt kiiresti.

EM-i jälgisime ka ikka huviga seekord, ja oli huvitav küll. Hobused on ikka vinged ja tase on uskumatult kõrge. Kuna Valegro ja Damon Hill on nagunii mu lemmikud, siis muidugi on natuke juba igav kah :D kui nad kogu aeg võidavad. Mõned aastad tagasi oli ikka palju põnevam igakordsetest võitjatest ja medalistidest rollkuritüüpe taga kiruda ja loota, et äkki ühel päeval jõuab keegi teine tippu. Noh, need kaks on oma punktid igatahes minu arust välja teeninud küll. Kuigi ega vist sinisilmseks ei maksa kunagi muutuda - nt selline detail torkas silma, et DH kapsli avamisega peale vabakava sõitu ei saadud ka esimese korraga hakkama, vaid pidi ikka kõvasti toorest jõudu appi võtma, aga noh... nii ta on.

Aga tegelikult mulle meeldis väga veel üks paar - Michael Eilberg ja Half Moon Delphi. Ma saan aru küll, kuskohast neilt hunnikute kaupa punkte maha sai võtta, aga sellegipoolest hinnati neid minu arust natuke liiga madalalt. Mulle igatahes sõidud meeldisid (Freestyle ei olnud küll nii hea, kui GP ja GPS) ja hoolimata vigadest ning puudujääkidest oli ta üks nendest hobustest, kelle liikumised minu silma jaoks üsna korrektsed paistsid. Ei olnud mingit ebanormaalset tagajalgadega tõmblemist passaažis jms...

Ja siis veel hindamisest - kohati on see mu jaoks ikka väga mõistmatu. Nt kuidas saab kohtunik panna piafee eest sama kõrge hinde kahele hobusele, kelle sooritatud piafeed on hoooooooooooopis erinevad. :D Üks hobune istub rohkem tagaotsal ja kannab raskust, teine on seevastu tagajalgadega väga aktiivne ja lükkab igal sammul ennast hooga maast lahti - eks see on ilmselt vaidlemise asi, et kumb variant siis ikkagi parem on, aga kuidas mõlemad saavad sama inimese arust korraga peaaegu ideaalsed olla (nt 9 või 9,5 punkti väärt), see on veidi müstiline.