Lõpuks ometi

Tundub, et lõpuks ometi on saabunud kauaoodatud kevad!

Karjamaa on mudane ja sulanud sõnnikut täis, kummikud lasevad läbi ja varbad külmad, vihma sajab, hobused ei nosi enam värava juures heina, vaid on läinud kõige kaugemasse karjamaa otsa uitama, nende jalad on sopased, mu enda riided on mustad. Ühel hetkel saabub kindlasti aeg, kus kõik on päikseline ja kuiv ja mõnus - see kestab täpselt 2 päeva, enne kui sääsed ja parmud ja muud toredad putukad kohale jõuavad ja nii hobuste kui nendega tegelevate inimeste elu põrguks teevad.
Mina jaanuarilapsena ei saa tõesti aru, mis talvel häda oli?
Peab küll tunnistama, et peale mõnusaid päikselisi nädalaid ei olnud need aprillialguse üllatuslumesajud isegi minule meeltmööda, aga praegune pilt on ju hoopis koledam.

Tallist eemal olles on muidugi päris okei, soe vähemalt. :)