Albatross ja teised hobutegelased

Tere Eesti ja tere talv. Ma olen nüüd 3 päeva ratsutamata olnud ja eile õhtul hakkas juba selg valutama. Hmm, vist ei ole päris normaalne. :) Üldiselt... on hetkel natuke selline motivatsioonipuudus hobustega seoses. Ainult Myroniga ratsutamist ootan ja loodan, et äkki mul nüüd mõni väike jupike juures, mis meid mõne koha pealt edasi aitaks, aga muude asjade koha pealt on veidi tühjus. See "ei oska ja ei tea ja ei saa ja võib-olla ei taha ka" tunne.

Koolis tõotab küll tulla huvitav semester, täis praktikat, aga see tähendab, et aega on oluliselt vähem kui varem. Sõita jääbki praeguste plaanide kohaselt ainult My, ja teoorias võiksin võimalikult tihti nädalavahetustel käia Kurtnas noortega ja veel noorematega tegelemas, aga eks näis kuidas selle ajaga (või ajapuudusega) saab olema. Tegelikult ma nende 4-stega ise enam sõitma ei kipu eriti, kui neil regulaarsed trennitajad nüüd endal olemas on, sest ma ei pea ennast neist kuidagipidi paremaks ratsutajaks, et üksikute trennikordadega hobustele midagi suurt juurde anda. Aga 3-sed ja 2-sed võiks käsile võtta, esimestele neist kordet, valjaid, sadulat tutvustada; ning teisi lihtsalt käekõrval kõndimisega, tallis seismisega, jalgade võtmisega ja muidu normaalse hobuse kombel käitumisega harjutada.

Ja natuke igatsen Albatrossiga tegelemist ka, nii et tema pärast võiks ka proovida Kurtnasse tihemini jõuda. Praeguseks on ta endale mingi köha ja prei külge saanud (prei tuli seekord alles mudaaja lõpus, aga ära koos mudaga ei läinud), nii et see ei ole väga vahva, aga tegeleme probleemidega ja muidu on ta ikka lõbus poiss. Olen proovinud temaga 2 päeva järjest maneežis midagi ette võtta, aga tema energiahulk ajab igalt poolt üle ääre ja siis see on vähe raskendatud. :) Eile loobusin ja lasin tal lihtsalt joosta ja pukitada, täna sain vahepeal isegi natuke midagi küsida. Kuna lund väga palju siiski sadanud pole, siis karjamaa on endiselt krobeline ja ega ta seal vist väga jooksma ei kipu, seetõttu on nii möllu täis. Ma arvan. Aga tänu energiaküllusele on vähemalt longe praegu üsna peidus.

Mis Albatrossi puutub, siis vaikselt hakkan jälle mõtlema/vaatama pisikesi talle, kus tal tulevikus mõnus elada võiks olla. Praegu on ta vististi oma eluga rahul ja selles mõttes ma ei kiirusta, aga siiski... igaveseks ta ilmselt Kurtnasse ei jää ja parem on erinevaid variante kaaluda siis, kui selleks aega on. Ehk siis jällegi - kui keegi teab mõnda toredat kodutalli, siis võib mind informeerida nt ingrid.parg@gmail.com. Kunagi sain juba mõne pakkumise (aitäh nende eest), aga praegu mõtlen, et parema meelega jätaksin ta siiski Harjumaale või kuhugi siia lähedale. Kõige olulisem on, et oleks usaldusväärsed ja hoolivad tallipidajad, kes on nõus teda natuke nagu "oma hobusena" pidama - ses mõttes et vaatama, jälgima, tähele panema ja valmis aitama, kui hobusel mõni mure on, et saaksin ta vajadusel ka pikemaks ajaks muretult sinna jätta, ilma et tunneks vajadust pidevalt ise silma peal hoida.

Et oleks lõbusam, siis panen paar (olematu kvaliteediga, sest on talv ja on pime, isegi valgustatud maneežis) pilti Canalist, tõestamaks, et ma vahel proovin ka midagi muud kui 20 meetriste ringide sõitmist. Võib-olla ei tule hästi välja, aga proovin ikka.

Õlad sees. Hobune on mu arust täitsa hea, kui välja arvata see, et tal see tagumine ots kogu aeg natuke esimesest aeglasemaks kippus jääma, eriti külgliikumistel. Aga välimise õla vabadus, mis on üheks selle harjutuse eesmärkidest, on hästi näha. Minu enda välimine varvas piilub välja sealt, kus ta tegelikult olla ei tohiks, ja sisemine jalg peaks mõnevõrra eespool olema. Õlad võiks ka vähe rohkem keeratud olla, aga vähemalt pole ülakeha hullult kõveras ja vasak käsi ei ela kuskil allasurutult oma elu, nii et see on positiivne.

Sääre eest astumine. Mulle meeldib, et hobune on nii sirge, tavaliselt alati painutan neid üle selle harjutuse ajal. Võib-olla jälle jääb taguots õige natuke maha, aga kuna mulle seal alati rõhutatakse 200x, et taguots EI TOHI kunagi juhtima minna, siis ma ilmselt ei küsinudki talt igaks juhuks rohkem. Pilt on ka nagunii veidi nurga alt tehtud, mitte päris eest, nii et ei kurda. Ratsanikku õnneks pole väga näha. :D