Friday, June 29, 2007

Kes ta üldse on?

Niisiis, Albatross on noor ruunapoiss, paberite järgi tori tõugu (ehk siis täpsemalt ristand, peamiselt hannoveri ja natuke siit-sealt muud juurde) ja värvuselt ilmselt tumeraudjas, kuigi see pole veel päris selgeks tehtud. Tumepruun näeb ta igaljuhul välja, kirju (loe: musta-halli-valge-pruuni-kollase) laka ja sabaga. Igas jalas on valge sokk veel pealekauba. Praegu on poiss kolmeaastane, turjakõrgust jätkub kuhugi 170 cm kanti. Ehk kasvab veel. :)

Mina kohtusin temaga esimest korda 24. septembril, aastal 2006. Sellel päeval võttis ta oma sõbraga (kellel nimeks Prex) ette reisi Saaremaalt mandrile ja kolis meie talli, Metsanurme külla.

Selline oligi ta esimesel päeval uues kodus - sõidust kruusateel tolmune ja väga ärevil. Jalad lausa värisesid treilerist maa tulles, aga peagi poiss rahunes ja hakkas ringi uudistama.

Ülemisel pildil on jällegi väga valvsa näoga Albatross ja alumisel Prex, kes uute oludega ilmselt veidi kiiremini kohaneb. Kahekesi koos oli neil igatahes kindlasti lihtsam ja lõbusam uude kohta kolida ja suured sõbrad on nad siiani.

























Nüüdseks on Albatross meie tallis elanud juba 9 kuud ja minu suureks sõbraks saanud. Selle aja jooksul alustasime vaikselt ka treeningutega, alguses käekõrval ja kordel, nüüd ka juba seljas ja vaikselt õpib asju juurde nii tema kui ka mina.

Iseloomult on Albatross väga sõbralik loom, elu teeb vahest keeruliseks tema ebakindlus ja komme väikestest asjadest suurt numbrit teha. Uued asjad on tema jaoks enamasti algul hirmutavad; kui miski teeb kahtlast häält või lõhnab imelikult, on samuti alati põhjust sellele närviliselt reageerida. Aga harjuda on võimalik kõigega, sama kehtib ka tema puhul.

Teiste hobustega suheldes oli ta alguses heasüdamlikkus ise - kellegagi tüli norima ei läinud, isegi kurja nägu ei teinud ja kõigiga, kes temast huvitusid, hakkas sõbrustama. Eks ta sellepärast aga karjas ka suhteliselt madalamal positsioonil ole, pole selline domineeriv tüüp lihtsalt. Kuigi, kuigi, vanemaks saades tuleb julgust juurde ja viimasel ajal on tedagi nähtud teiste heinahunnikuid endale võitmas, suurust ja jõudu ju nagu ka jätkuks.

Niisama koplis olles on tema meelistegevus kindlasti söömine ja niisama laisklemine, ei viitsi ta seal eriti teistega möllata ega ringi joosta, pigem nuusib omaette ringi. See energia, mis koplis üle jääb, tuleb aga ilmselt kuskil mujal valla lasta ja seega trennis on Albatross enamasti üsna tegus - tahaks joosta ja soovitatavalt aktiivses tempos. Ei saa siiski öelda, et ta suur kimaja oleks, lihtsalt erksa olemisega.

Lühitutvustus temast lõpeb siin. Lisada võin veel, et minu arust on ta üks igati mõnus tegelane ja tagasihoidlikult öeldes vist maailma parim. ;)