Wednesday, January 19, 2011

Kuuldatavasti on Albatrossi jalg paistes ja isegi hoiab natuke, tõenäoliselt preist. Grrrrrrreat! Ja ma saan tema juurde alles umbes täpselt 11 päeva pärast. :| Õnneks ikka keegi viitsib ta eest natuke hoolitseda ja ehk ei lähe hullemaks. Ja eks siis tuleb jälle suur prei-tõrje-kuuritamine, kui tagasi jõuan.
Ma tõesti ei saa aru, mis jama selle preiga on see aasta.

Nagu kirjutasin, siis siiani käis Albatross natuke trennis, aga eks nüüd saab ikka jälle oma poolteist nädalat puhkust vähemalt välja näpistatud... Igatahes ta käis Annikese trennis ka ja tundus, et kõik jäid rahule, mis mu jaoks on muidugi väga tore uudis. Naljakas (aga positiivses mõttes!) oli lugeda, et Albatrossi oli raske galopist traavile saada, kuna ta koondas ennast lihtsalt nii kokku galopis, aga traavile ei jäänud. Hehe - ta ongi lihtsalt väga äss koondgalopis! :P Okei, kahjuks mitte päris nii, aga pmst ma kujutan ette küll, mida see umbes tähendada võis - nt kui enne on piisavalt tagant peale sõidetud, siis ta ei ole alati kindel, kas nüüd võib ikka traavi jääda, ning teeb küll vahel lihtsalt galoppi väiksemaks ja väiksemaks ja väiksemaks... Igatahes tore mu arust, et sellise trenni sai.

Ja nüüd kui Grete oma video üles pani, siis ma otsustasin ka taaskord, et hullult oleks ikka vaja videokaamerat ja muidugi kaamerameest, kes meid filmida viitsiks. Praegusel hetkel tundub video pealt nii lihtne vigu leida (võrreldes ise seljas istumisega) ja ka mõelda välja lahendusi nende parandamiseks. Ja see annaks võimaluse ka kõrvaltvaatajana nö iseenda treener olla (parema puudumisel). Ega ma ei tea muidugi - võib-olla kui ma näeks videol ennast, siis avastaks seal täpselt samu vigu,, mis seljas olles...? Aga tõenäoliselt siiski mitte. Nii palju kui ma mingeid lühikesi klippe kellelgi teha olen lasknud, siis hiljem vaadates olen ikka päris palju märganud asju, millele varem mõelnud polnud; ja vahel isegi väga üllatunud, sest arvasin, et näeme kõrvalt hoopis teistsugused välja.
Esialgu peab siiski digikaga hakkama saama, kuigi filmijat on ikkagi vaja. Äkki paneks isegi midagi internetti üles, sest teised näevad seda, mida ise ei näe - aga igaks juhuks ei julge lubada, mu suur kriitikatundlikkus vb ei kannataks seda välja. ;)

Vähemalt olen juba päris palju inspiratsiooni saanud jälle ratsutamiseks ja taaskord on sada asja, mida proovida ja katsetada tahaks. Positiiv.

Thursday, January 13, 2011

Et midagi kirja panna, siis viimased trennid olid head, kahjuks jäin aga ise haigeks ja jõudsin nii vähe uuel aastal Albatrossi juurde. Peale suulisevahetust läks pisut kehvemaks, mis loooodetavasti oli lihtsalt juhuslik, sest need eelmised suulised on need plastikust õunakad ja Albatross närib neid üsna katki kahjuks. Aga jah, kunagi tuleb siiski välja selgitada, kas asi on suulises või mitte ja kui, siis MIS talle nende teiste juures rohkem meeldib - materjal või paksus või mis... selle tahtsin siia omale meeldetuletuseks kirjutada.

Sellest on veidi kahju, et me pole see talv kuhugi lume sisse sumpama jõudnudki... ja kõige mõnusam pehme lumi on nüüdseks läinud, aga eks näis, mis veebruar toob. Albatross praegu siiski päris puhkerežiimile ei jäänud - viimase 6 kuu jooksul oleme nagunii ainult natuke üle 3 kuu kokku trenni saanud teha, seega aitab küll looderdamisest. :P Käib vahel trennis mõne tüdrukuga ja kui hästi läheb, siis pääseb ta isegi Annikese trenni - varem igatahes kui mina.

Mina veedan ülejäänud jaanuarikuu Taanis ja Albatrossi tahaks küll näha, aga muidu ei kurda. Saab jällegi natuke praktiseerida (eile vaktsineerisin tallitäie hobuseid ära, heh), targematelt hobustelt ja inimestelt juurde õppida (mainides ka ära, et mul oli täna üks maailmaparimaid trenne - mida ma kõike ei annaks, et oskaks Albatrossi ka selliseks õpetada), väikeste tuustidega (loe: varssadega) mässata ja no üleüldse. Siin on tore. :)

Mis ratsutamisesse veel puutub, siis hetkel on minu jaoks vaieldamatult maailma parim tunne see, kui üks GP taseme hobune vastab mõnele mu märguandele täspelt samamoodi nagu Albatross - no midagi olen siis ju ikka talle õigesti õpetanud. :). Ma ei pea silmas seda, et sääre peale läheb edasi vms eksole, vaid pigem selliseid väga peeneid, märkamatuid või hästi konkreetset olukorda mõjutavad märguanded. Ega seda just tihti ette ei tule, sest Albatross on oma "käe" ja oma tarkuse (või lolluse) järgi rohkem sõidetud, aga mõned väga kindlad asjad on, mis toimivad täpselt samamoodi ka päris õigetel koolisõiduhobustel, nii et see on hea. Ja siis on muidugi need asjad, mis toimivad suht risti vastupidi, aga eks selle pärast ongi ju vaja kogu aeg ise juurde õppida ning seejärel proovida see ka hobusele selgeks teha.