Monday, March 24, 2008

Väike paus ja uue hooga edasi

Ma olin ise peaaegu nädalakese haige, nii et Albatross jäi veidikeseks omapead. Õigemini, muidu oleks jäänud, aga kuna samal ajal oli koolivaheajalaager, siis üks tüdruk hoopis sõitis temaga paar korda. Mul on kahju, et nii haige olin, et isegi talli minna ei saanud, oleks väga tahtnud näha teda kellegi teise all sõitmas. ;)

Kuna ma ise temaga kogu aeg sõidan, siis olen juba harjunud ja tean, mille peale ta kuidagi reageerib. Kuna aga ta on esimene minu õpetatud hobune, siis tahaks mingit tagasisidet, milline ta teistele ratsutajatele tundub. Enamus neist, kes siiani ta seljas on käinud, on seal ainult paar minutit olnud ja ainsaks kommentaariks, et tal on loopiv traav. :D Aga midagi rohkemat...? Ei teagi.

Igatahes, poiss on väga mõnus. Nüüd juba umbes kuu aega ilma treenerita, päris jube mõelda. :P Aga praegu pole meil seis mu arust sellest hoolimata kehv, ma ise olen nagu leppinud, et pean siis ise hakkama saama, kui treenerit pole ja võib-olla see teistsugune suhtumine on ka aidanud. Igatahes koostöö sujub, viimased paar trenni vähemalt on mulle meeldinud. Mingi osa trennist teen talle tuttavat tööd (selle all pean silmas traavis volditamist ja muudsugust painutamist, millega ma enamasti suurema osa trennist tegelen - liiga palju ehk isegi) ja mingi osa üritan vähe teistsuguste harjutustega täita, kui mul miskit pähe tuleb. Ei midagi erilist, aga siiski. Eile harjutasime näiteks pisut galopis enne latti sammude sättimist, täna proovisime lihtsamaid kaari kontragalopis ja jalavahetusi traavi kaudu.

Albatross on hea ja järeleandlik, ainult meie kõverus annab jälle tunda, kõigil sirgetel peab palju vaeva nägema ja ka kaarsõitudel kisub ennast vahel natuke valesti kuskilt. Aga selleks me harjutamegi, et meistriteks saada. :)

Wednesday, March 12, 2008

Palju õnne, Albatross!

Täna on Albatrossil siis sünnipäev, poiss on nüüd täpselt neli aastat täis.

Kui mõtlen sellele, kui noor ta tegelikult on, siis pole mul küll õigust vinguda selle üle, et ta mingeid teatud asju veel ei oska, sest ta on nii-nii tubli! Mul on temaga väga vedanud. ;) Mingi kingituse tahtsin ka talle välja mõelda, aga avastasin, et meil on nagu kõik olemas, mis vaja. Ja tal endal nagunii vist kingitustest üsna ükskõik, kui välja arvata porgandikuhi, mille ta ka kindlasti täna saab.

Meil oli vahepeal paar päeva väike mure jalgadega, Albatross jooksis kuidagi kangelt veidi. Traavis oli rütm hoopis teine ja galoppi tundus tal olevat hoopiski ebamugav joosta. Ma ei teagi täpselt, mis seda põhjustas, kõrvaltvaatajad ei pannud üldse midagi tähele, aga ma ju ometi tean, mida seljas tunnen. Igatahes, see mure kadus sama kiiresti, kui tekkis. Mul on väike teooria küll, mis võis põhjuseks olla, eks ma kontrollin seda. Peaasi, et nüüd kõik korras.

Poiss ise on jätkuvalt tubli. Ta on aja jooksul tunduvalt julgemaks ja enesekindlamaks muutunud. Üleeile näiteks ei läinud me otse maneežist talli, vaid õue kaudu ringiga. Juba pime oli, väljas polnud ühtegi teist hobust ja Albatrossiga ei ole ma veel sealpool talli ja maneeži käinud. Lisaks oli koer kõrval aias väga närviline ja klähvis meist paari meetri kaugusel. Albatross ei teinud aga teist nägugi, kõndis rahulikult kõrval ja uudistas ringi. :P Aasta tagasi oleks ta sellise asja peale tuhatnelja kuhugi poole ajama pannud.
Kui temaga talli lähedal ringi jalutan, siis tahab ka ise iga nurga ja eseme üle nuuskida, pole sellist võimalustki, et ta millestki suure kaarega hirmu pärast mööda sooviks minna.

Vaatasin eile esimesi pilte Albatrossist ja Prexust, nende saabumise päeval tehtud. Albatross oli ikka eriti väike. Okei, tegelikult turjakõrgus oli ainult paar cm madalam kui praegu, aga nägu ja keha ja kõik muu oli täitsa tite oma. Nüüd on ta juba täitsa hobune. :)

Tuesday, March 4, 2008

Päevad läbi õues

Ja jälle kord sai Albatross talli vahetada. Seekord küll õnneks ainult paarsada meetrit kaugemale, nii et maneež ja muu ümbrus on enam-vähem sama. Praegu neil on mitme peale mingi hiiglaslik boks, mis aga kohe ümberehitamisele läheb - siis ma jälle ei tea, kuhu ta läheb. :P Ehk ei saa sellest liigne hobuse siia-sinna solgutamine. Aga sõbrad on ju kogu aeg lähedal samad ja Albatross ei paista küll muutuste pärast stressavat eriti.

Kolisid nad muidugi ikkagi selleks, et oleks paremad tingimused. Maneež on nüüd kohe talli küljes, ei pea õuest läbi minema, ja mis kõige tähtsam, nad on hommikust õhtuni väljas! Ei ole mingit koplite jagamist, et mis kellast keegi õue tohib minna, vaid kohe peale hommikusööki lähevad kõik välja ja õhtul umbes 7 ajal tuppa. Kui trenni lähen, siis tuleb tunnike varem. Paar torikat on meil täitsa vabapidamisel, Albatross saaks oma hea tervise ja karvkattega ka ilmselt seal hakkama (passi järgi on ju temagi torikas), võib-olla lähebki millalgi. Ainult trennide suhtes meeldiks mulle praegu, kui ta siiski tallis oleks, sest oma kasukaga läheb ta siiski suhteliselt kergesti niiskeks ja õhtuti pole mul ka aega teda lõpmata kaua kuivaks jalutada. Samas jälle tegelikult ootan juba seda aega, kui hobused hakkavad ka öösiti karjamaal olema. Siis on neil mõnus elu. ;)

Olen nüüd paar nädalat üksi (st ilma treenerita) sõitnud, aga Albatross on praegu väga okei. Kui ma ise korralikult keskendun ja mõtlen sellele, mis seljas teen, siis saame mõlemad hästi hakkama. :) Samas on meil olnud mõni eriti kehv trenn ka siis, kui treener olemas, nii et ma mõtlen, et see polegi võib-olla kõige olulisem. Muidugi on kindlasti vahepeal vaja õpetamist ja kommenteerimist jms, aga lihtsalt, üksiku trenni seisukohalt see ei oma nii suurt tähtsust. Ma ju tegelikult tean küll ise, mida temaga tegema pean ja kuidas sõitma, lihtsalt pean paremini oma "teadmisi" praktiliseks muutma.

Eile sõitsin täitsa üksi maneežis - esimest korda vist üldse, kui terve trenni jooksul kedagi teist sõitmas ei olnud. Mõtlesin, et ehk Albatross läheb veidi närvi ka, aga ei. Vahepeal võib-olla jälgis mingit krabinat hoolikamalt kui tavaliselt, aga rahulik oli sellest hoolimata. Kuna ma natuke kartsin, et äkki siiski muutub närviliseks, siis algusest peale tegin hästi palju tööd selle kallal, et ta ennast korralikult lõdvestaks ja tänu sellele ta muutus nii mõnusaks, et pole kohe tükk aega nii head trenni olnud. :)
Ainult galopis oli ta kuidagi veider, vasakust jalast ei tahtnud sugugi minna, kuigi ta viimasel ajal teeb seda üsna korralikult ja seekord oli ka traavis eeltöö hea. Kui lõpuks läks, siis tundus, et hästi vaevaliselt jooksis, paremat pidi sama lugu. Ma ei saanud päris hästi aru, millest see oli, ja kuna kedagi kõrval vaatamas ka ei olnud, siis piirdusingi ainult paari tõstega seekord. Eks vaatab, kuidas järgmine kord on.
Selle eest harjutasime sammus sääre eest astumist ja traavis õlad sees liikumist, mõlemat pidi tuli välja. Traavis olen ka pisut sääre eest astumist proovinud, ta teeb küll, aga tagumik jääb natuke maha ja selle paika saamisega on mul natuke tegemist.
Veel on arengut märgata (seda küll juba varem, kui eile) pööretel esiotsal. Kui ta varem parema sääre eest ei osanud/tahtnud oma tagumiku eriti õiges suunas nihutada (sellepärast võib-olla ka mahajäämine sääre eest astumisel?), siis mingi hetk hakkas ta seda lihtsalt äkitselt tegema. :P Vajab veel harjutamist muidugi.

Ja muud vist polegi praegu. :)

P.S. Seda ka veel, et Albatross on ikka viisakas. Mõtlesin eile, et kuhugi sopa sisse nagunii ei lähe, seega panin ratsasaapad ja mingeid kummikuid ega miskit talli kaasa ei võtnud. Siis aga tuli meelde, et Albatross on koplis, mille väravaesine on täielik mudaauk. Aga ma ei pidanud kaua aru pidama, sest poiss taipas vist ise, et ma muda sisse ei taha minna, seega tuli ilusasti ise täitsa värava juurde vastu, nii et ma pääsesin puhta ja kuiva jalaga. ;)