Tuesday, November 11, 2008

Ilusad mälestused

Et te midagi huvitavat siit ei ootaks, siis ütlen juba ette ära, et ma ei ole Albat vahepeal näinud ega mingeid põnevaid uudiseid tema kohta kuulnud, aga ma lihtsalt pidin siia blogisse midagi kirjutama.

Kulutasin praegu veidi aega ja lugesin terve meie blogi otsast lõpuni läbi... ja... täitsa lõpp, kui toredaid aegu meil koos oli :'). Ma olen nüüd niiiii õnnelik, et seda blogi ikkagi vahelduva eduga kirjutasin, sest tahes tahtmata kipuvad pisiasjad aastate jooksu ununema. Nüüd, neid uuesti lugedes, tuleb mul kõik uuesti täpselt silme ette ja ma mäletan, kui hea see oli...

Kuigi vägisi kipub meel kurvaks minema, ei ole see postitus üldse selle mõttega tehtud. Tahaks teda tagasi, aga tean ju, et asjad muutuvad ja alati polegi lihtne sellega leppida. Mitte leppinud, aga veidi harjunud olen juba ilma temata ja 90% neist probleemidest, mis mind viimastel kuudel enne lahkumist kõige rohkem õnnetuks tegid, on ka läinud, koos mu kalli hobusega.
Eks vist kõik ei peagi lihtne olema. Sellegipoolest mõtlen tõsiselt siiani kõike, mida ma Albatrossi kohta kunagi öelnud olen ja tehtud lubadusi pean ka pidama! Kes blogi on lugenud, see vast teab.