Thursday, December 27, 2007

Hüppetrenn

Et keegi valesti aru ei saaks, siis Albatrossil oli hüppetrenn, mitte mul. ;) Tegelikult oli asi nii, et mõtlesin, et täna erilist trenni ei tee, panin talle valjad pähe, võtsin harjad kätte ja jalutasime platsile. Loomulikult oli ta täna jälle suur energiapomm, platsile saime küll ilusasti mindud, vahepeal ta tahtis siia-sinna hüpata, aga kuulas korralikult ikkagi sõna. Platsile jõudes siis panin tal ratsmed keerdu ja kinni lõua alla ja lasin ta korraks lahti. Eelkõige küll selleks, et aed kinni panna, aga mõtlesin, et vaatan, kas ta seekord tahab ka ennast kõige pealt välja elada. Tahtis küll!

Seekord kestis tants ja trall lausa pikemat aega - siit sinna platsi otsa oma uhkes traavis ja ringiga tagasi, vahepeal kiiremad galopiringid, mõned korrad tagant üles jms. Siis jääb hetkeks aia äärde seisma, saba püsti ja sõõrmed puhevil, vaatab ringi, ja tormab edasi. Ühesõnaga lasin tal joosta ja seda ta ka tegi. Lihtsalt, kuna mingist ajast olid platsile jäänud paar takistust, siis ei viitsinud ta vaeva näha ja ümber nende joosta, vaid hüppas üle. Paar korda ühte päris madalat latti ja korra tuli meetrise ka ära - ja väga ilusasti hüppas, muuseas. ;)

Siis tulid aga metsast tema hobusõbrad - mingi maastikutrenn oli olnud ja kari hobuseid koos ratsanikega tuli platsi juurest mööda ja talli poole. Siis ta hakkas uuesti ringi kappama, aga ma muutusin veits murelikuks, sest nüüd kippus ta veits liiga tihedalt ka värava juurde ja kartsin, et kui tal selline hüppetuju on, siis äkki pole seegi talle takistuseks. :D Seega ma õige veits lasin tal veel kablutada, aga siis võtsin käekõrvale ja jalutasin 5-10 minutit, et ta maha rahuneks. Rahunes kiiresti. Varsti tulid järgmised trennilised platsile ka, siis polnud poiss enam millegi pärast mures ja sain lõpuks ometi puhastamise kallale asuda. ;)

Siis ta vist nautis seda, et teised ümberringi trenni teevad ja tema lihtsalt pealt vahtida saab, sest ta ei liigutanud ennast kordagi puhastamise ajal, vahepeal üritas ainult mu digikakotti näksida, mis posti otsas rippus. :P Kui poiss puhas oli, ronisin talle veidikeseks ilma sadulata selga ka, tegime veerand tunnikest sammu ja pärast veel unistasime seal niisama, kuni teisedki trenni lõpetasid ja siis jalutasime kõik koos koju.

Seejärel sai ta pikalt koplis olla, õhtul peale tuppa tulekut mässasime veel boksis natuke, ta pidi suurt valget kanistrit ninaga edasi lükkama, siis sai kiita. Järgmine kord hakkame platsil palli mängima niiviisi. :P Tähendab, siis kui ma kuskilt palli muretsen. ;)

Tuesday, December 25, 2007

Kingiküllus

Jõulud! :) Ma iga aasta mõtlen, et päris mõttetuks ürituseks on need jõulud kujunenud, aga detsembri lõpuks on ikkagi mõnus jõulutunne sees ja hea olla. Albatross sai kuhjaga kingitusi, suurem osa neist on ilmselt muidugi rohkem minu meeleheaks, aga ikkagi. ;) Ta sai uued päitsed, sadulapadja, veits pikema sadulavöö "paksudeks aegadeks" :D ja ma uue saba-laka palsami ka. Ahjaa, Jane andis ka meile natuke oma hobuasju, mida tal enam vaja ei ole - kaks sadulapatja ja ühe valtrapi, nii et uusi asju on küllaga. ;)

Albatrossil endal oli kindlasti kõige parem meel õunte ja porgandite üle, mis leidsid tee tema künasse ja hiljem ilmselt kõhtu. Novot, ja ega midagi muud erilist Albatrossil jõulude puhul ei toimunudki. Paar trennivaba päeva sai ka, aga neid oleks vist natuke palju kingituste alla liigitada. Isegi täna ei viitsinud ma ennast trenni vedada, aga Albatross olevat karjamaal hullu möllu ka täis olnud, nii et las siis laiskleb vahelduseks niisama. ;) Aga homme lähen kindlasti, siis on kogu lõbu läbi.

Paar päeva tagasi, mõtlesin, et Albatrossil miskit viga, käitus kummaliselt. Esiteks oli tal vist kõht pisut korrast ära, teiseks otsustas peale trenni jalutades sadulaga pikali heita ja püherdada. Püherdamiseni ta õnneks ei jõudnud, aga nii kiire mu reaktsioon ei olnud, et takistada teda pikali heitmast, kähku käis see asi. :P Aga see ei ole üldse temalik, ta ei püherda väga tihti otse inimeste kõrval. Noh, vahest harva ehk. Võtsin sadula ära, mõtlesin, et äkki tahab uuesti, aga ei - enam mitte. Ja siis kolmandaks, jättis järgmisel päeval pool hommikusöögist alles, trampis selle lihtsalt mööda boksi laiali. Seda ei juhtu ka just tihti, et Albatross midagi söömata jätab. Ma ei teagi, kas oli tal midagi viga või mitte, nüüd igatahes tundub küll kõik jälle korras olevat.

Üleeile sai tall oma ussirohukuuri ka kätte, Albatross võttis päris viisakalt selle vastu ega lödistanudki mind ussirohuga täis. Nüüd mingi päev peaksid nad marutaudisüstid ka saama.

Ja praegu vist ei olegi midagi erilist rohkem rääkida. Eks näis, mis homme saab. ;)

Sunday, December 16, 2007

Energiapomm

Eile oli päris lõbus, läksime hommikul varakult talli ja tegime kõik boksid ära, sest Jansal jõulumaade korraldamise vahelt eriti aega ei ole.
Nii kui talli jõudsime, viskasime Albatrossi ja Prexi karjamaale, seal nad said oma hommikusöögi ja natuke niisama laiselda, kuni me bokse tegime. Vahepeal käisin Albatrossil abis tiigi pealt jääd lõhkumas - seal oli küll väike auk sees, kust Prex joomas käis, aga Albatross muidugi ei julgenud nii väikese augu pärast nii lähedale minna ja siis ta seal vaatas nõutu näoga ringi. :P Lõhkusin augu veidi suuremaks ja kaldale lähemale, siis julges tema ka natuke sealt juua.
Natuke julgeb juba juua.

Peale joomist mässasin temaga natuke niisama karjamaal, samal ajal aga vedas Hesti mööda kaugemal asuvat kruusateed vankrit, mis koledasti kolises ja sellega Albatrossi tähelepanu endale pööras. Selle ajal ma klõpsisin digikaga Albatrossi siit ja sealt poolt, poiss poseeris mitu minutit täiesti liikumatult, üksisilmi kolisevat vankrit jälgides.Vot nii vaataski ja ei pilgutanud silma ka mitte.
Siis mingi hetk arvas ta, et kaua ikka niisama seisab ja vahib - teeks midagi. Ehk siis viskas saba kõrgele nagu araablasest täkk, tegi paar ringi uhket traavi ja siis pani täies galopis (mööda külmunud kõva karjamaapinnast, ai :( ) Prexu juurde, kes teises kopli otsas heina nosis. Ja siis muidugi rahunes jälle.Mina? Ma olen siin kogu aeg rahulikult heina söönud.

Igatahes, oli näha, et energiat tal küllaga, sest enamasti ta koplis mingeid krutskeid ei tee, jalutab niisama omaette ringi.

Niisiis, veidi aega hiljem tõin ta ära, puhastasin talli ees. Kinni ei sidunud, päitsenööri viskasin lihtsalt üle turja, nii et kui ta ära astuda tahtis, sain kinni võtta ja ta jälle seisma panna. Päris lihtsalt läks, ta sai kiiresti aru, et paigal seista on kõige lihtsam. Isegi kamp väikseid lapsi, kes talliekskursioonil käisid, ei häirinud teda eriti.

Valjad panin talle pähe ja mõtlesin, et lähen käin temaga veidi platsil. Tegelikult plaanisin küll minna platsi kõrvale jalutama, sest plats on külmunud ja seetõttu veidi konarlik, aga ohutuse mõttes läksin lõpuks siiski platsile. Nimelt platsi poole jalutades digimuutus rahulik Albatross jällegi ülienergiliseks "ma-olen-oma-arust-täkk"-loomaks, tegi käe kõrval midagi üli-koondtraavi ja hispaania sammu vahepealset (ehk siis tõmbles, noh, kui lühidalt öelda :D), üritas vahepeal ka esi- või taguotsa maast tõsta ja oli üldse selline raskesti käsitletav. Päris käest ära ta mul ei läinud, tegi oma uhkeid traavisamme ikka käekõrval vähemalt, aga kartsin küll, et ühel hetkel võib ta lihtsalt plehku ka panna. Seepärast viisingi ta siiski platsile, panin aia kinni ja lasin ta hetkeks seal lahti, las teeb oma kitsehüpped ja pukid seal ära, kui nii suur tahtmine on.

Siis muidugi sellist tahtmist enam ei olnud, minu ajamise peale jooksis korraks platsi teise otsa ja siis jäi sealt mulle sellise nunnuka-näoga otsa vaatama, et mida me nüüd siis edasi teeme. :P Noh, siis toimetasingi seal jällegi rahuliku loomakesega, tegime mingeid lihtsaid asju - taandamine, esi- ja taguotsa eest ära liigutamine, hääle peale edasi ja tagasi minek, paigal seismine teatud aja jooksul jms. Tagasi tulles oli ka hobune vana rahu ise, lasin ta jälle karjamaale.

Aga see ei olnud veel kõik, peale lõunat tõin ta jälle ära ja saduldasin. Läksime kolmekesi platsile, mina ja Sille sõitma ning Egle kordetama. Mõtlesin küll, et Albatross sai oma energi selleks päevaks juba välja elatud ja ta oli terve päev ju karjamaal olnud, aga ilmselt eksisin. Mul oli juba kahtlane sisetunne, kui sammus platsi kõrvale läksime, sest ta oli hästi erksa sammuga (seda on ta muidugi alati, aga seekord kuidagi teisiti). Sammu käies ta tõmbas korra kaela kumerasse ka ja siis vehkis peaga, aga midagi muud sellele ei järgnenud. Ometi ütlesin ma, et kui ma ta nüüd traavi ajan, siis käin alla ka. :D

Mul oli täitsa õigus. :D Esimene kord traavi ajades viskas ta lihtsalt mitu õige korralikku pukki, aga sain ta tagasi sammu võetud. Sammu võtmine pole aga eriline lahendus, otsustasin, et kui tal energiat nii palju on, siis pean ta sellest lollitamishoost lihtsalt läbi sõitma, et siis energia trennile kuluks. Minu kogemused aga ilmselt ei ole piisavad sellise kohati "peru" hobuse jaoks, et teda sealt lihtsalt läbi sõita, seega järgmine traav, kus ta täpselt samamoodi käitus, aga ma teda aina edasi sõitsin, mitte tagasi ei võtnud, lõppes mulle igaljuhul maaühendusega. ;)

Ma mõtlesin, et niisama kohe jälle selga ronida oleks suhteliselt mõttetu, sest 99%-lise tõenäosusega järgneks sama asi. Selle asemel hoopis kordetasin teda seekord ja vaadates, millega ta kõigega kordel hakkama sai, siis ega ei oleks tahtnud seljas olla küll. ;) Aga olnud ennast välja elanud, jooksis lõpus päris lõdvestunult kordel. Enne tunni lõppu läksin korraks veel siiski selga, lihtsalt põhimõtte pärast, et poleks "hobuse võit". Paar minutit sammu ja mõned traavijupid ka, siis tulin maha. Noh, vähemalt lõpp hea, kõik hea. ;)

Siit moraal: hobune PEAB saama väljas liikuda! Ta oli küll tevre eilse päeva sisuliselt õues, aga see ei tähenda midagi, kui ta enne seda mõnel päeval on tavalisest kauem boksis olnud.

Lühidalt tänasest ka - olin juba ette targem ja otsustasin teda enne trenni kordetada - oli ka energiline, kuigi täna rahunes pisut kiiremini kui eile. Peale kordetamist sõitsin ja oli täitsa okei. Kuigi, ma tundis, et ta oli sellest kordetamisest vist veidi vässu küll, pisut oleks võinud ehk vähem teha. Aga pole hullu, nüüd saab paar trennivaba päeva, ja KINDLASTI koplisse. ;)
Teise trenni ajal, mis oli peale meie trenni, läksin temaga lihtsalt sinna jalutama. Ta oli üsna märg ka - panin küll teki peale, aga ei tahtnud päris kohe lihtsalt boksi või karjamaale seisma visata.

Thursday, December 13, 2007

Jõuluaeg

Jälle on pikem vahe kirjutamisesse sisse jäänud - jõuluaeg ja kõigil kiire ju. Me oleme kõik igaljuhul juba jõulumeeleollu sisse elanud - kaunistasime väikse talli ära, kus Albatross elab, näiteks. Uksele sai poiss kuuseokstest kaunistuse, mida ta isukalt närida oleks soovinud. :D Sai vist siiski aru, et see pole õige tegu ja jättis selle lõpuks rahule. Peaks talle boksi kuuseoksi tooma, äkki tahab neid vahel ajaviiteks mugida - pikad ööd ju vaja järjest boksis veeta.

Jõuluaeg on puhkamiseks ka, seega võtsime veidi aja maha ja trenni teeme hästi natuke. ;) Paar korda nädalas on trenn ja vahel harva käin mõne korra ka üksi sõitmas, aga siis teen lühikesed, kuni pooletunnised sõidud. Tegelikult on treeneri käe all muidugi parem sõita, kui üksinda, aga vahel on nii hea, kui saad parasjagu seda proovida, mida täpselt ise tahad ja lõpetad ka siis, kui ise tahad - ehk siis kui hobune hästi tubli on olnud. ;) Ja pimedapoolsel ajal üksi, ilma teiste hobusteta platsil käimist ta ka ei pelga, ega ta polegi enam tegelikult selline jänes nagu alguses, kui tuli. :D

Meil vahepeal tuli paar nädalat ilma treikuta hakkama saada, nii et ei saanud seal käimist proovida, aga hobusel ju hea mälu - ei unustanud ta miskit ära ja hakkas samamoodi uuesti ilusasti käima. Nüüd proovime veel iga paari nädala tagant näiteks korra käia - lihtsalt meeldetuletuse mõttes, et treiku on tegelikult tore. :P

Nüüd ootan vaheaega ja loodan, et lumi tuleb ka maha. Siis on natuke rohkem aega ka valgel ajal Albatrossiga tegeleda, mitte ainult õhtuti. Igasuguseid asju olen juba välja mõelnud, mida proovida. Näiteks, ma pean talle uusi "kolle" välja mõtlema, igasugused suured krabisevad värvilised kilekotid jms enam eriti atraktiivsed ei ole, st tal on neist üsna ükskõik. Nojah, eks ta vist juba teab, et kui ma jälle mingi totaka asjaga tulen, siis see pole sugugi ohtlik, vaid vastupidi - lõpeb ohtrate kiitustega, kui ta asja rahulikult suhtub. ;)