Ilmad on nii ilusad ja soojad, vihma ei saja kunagi ning karjamaa on meeldivalt kuiv. Mu hobustel pole probleeme ei sadula/selja/ratsanikuga, köhimisega ega paistes jalaga. Koolis pole kah üldse kiire aeg ning üleüldse on elu ilus ja tuju lausa suurepärane! Nii tore, et kõik head asjad alati korraga tulevad.
... või.. oota.. äkki oli kõik ikka hoopis vastupidi? Arvake ära.
6 comments:
Hahhaaa. Ma just eile käisin pimeduses Piiksu koplist taga otsimas ja sumpasin tükk aega tasakaalu meelehoitlikult hoides pool koplit läbi. Mõtlesingi esimese hooga, et kus sul see kuiv karjamaa on :)
Hehe, kui tore postitus:)
Loodetavasti päris kõik ikka niiiiiiii hästi ka pole:)
Kui ma julgeks, siis ütleks, et ega väga palju paremaks enam minna ei saa! :) Aga ma igaks juhuks ei ütle...
Ja pimedas hobust otsima minna on hetkel üsna kahtlane tegevus jah, minu kogemuste järgi võib sealt halvemal juhul tagasi tulla vett täis kummikute ja ilma hobuseta.
Siis on veel hästi, kui kummikutes ainult vesi on, mitte see sama mülgas, mis kummiku ümber on..
Kui ikka pimedas minna - siis on ka täiesti arvestatavad šansid tagasi tulla nii ilma hobuse kui ilma kummikuteta.
Post a Comment