Albatross ja teised hobutegelased

The summer of riding on alanud... praegu on vist ca 16 hobust sõita ja ega ma ausalt öeldes millegi muuga hetkel ei tegelegi kui ratsutamisega. Ma ei tea, peaks vist olema õnnelik et isegi ühtegi boksi enam hommikuti puhastama ei pea ega hobuseid välja-sisse tassima jms, aga... ausalt öeldes ma natuke igatsen tallitöid ja niisama ringi mässamist. :P See päevad läbi ratsutamine on ikka tunduvalt väsitavam kui see, et teha üht-teist siin ja natuke seal ja vahelduseks mõnele hobusele ka selga jõuda. Samas ma muidugi ei kurda - sest bokse teha saan ma igal pool, nii paljude erinevate ja huvitavate hobustega aga sõita (ja parematel päevadel ka trenne saada) kindlasti mitte. Sellegipoolest, kui mul nt eile väike paus tekkis, siis võtsin kiiruga harja ja jooksin väikest talli pühkima ning paar korda olen käinud ka suure rõõmuga traktoriga hobuseid söötmas, kui Morten ära on. :D

Hea asi on see, et selg on siiani suhteliselt tublisti vastu pidanud - täisistakus ma muidugi üleliia palju ei sõida, suur osa hobustest on noored kah nagunii. Ainult üks puusaliiges tuikab vahel kummaliselt pluss põlved olen maha sõitnud. See mul mingi ebanromaalne nähtus, et alati hõõruvad ratsapüksid või sadul või ma ei teagi mis põlve sisepinnalt naha katki - ja no praeguse treeningkoormuse juures ei läinud selleks kaua aega. Pean vist terve suvi teibitud põlvedega ratsutama, nii vähemalt pole valus - eelmistest suvedest mul on siiamaani armid alles. :D

Ahah, oma väikse pussaka olen kah jälle käsile võtnud. Ta on suht kaak tegelt ikka, tuleb välja. :P Või noh, käe kõrvalt ta enam muidugi ära ei tõmba, kordel ringi jooksmist ka täitsa mõistab ning talli vahele julgen teda juba nööridega kinni siduda - et positiivset on kah ikka. Aga näiteks jalgade andmine on üsna huvitav ettevõtmine. Paigal ei seisa, astub edasi ja tagasi, ja oma jalgu (räägin siinkohal alles esimestest, mitte tagumistest) suudab ta kah helikiirusel ära sikutada, nii et nt nööriga võtmine oli täiesti võimatu. Pixie arvas, et osaliselt selle suuuuuuure kabjaabstsessi tõttu, mis teda sügisel kimbutas - see pidi ikka palju valu tegema ja küllap seda valusat jalga siis võeti üht ja teist moodi üles, et nüüd nagu väga enam anda ei taha. Sest kunagi ta mu arust oli vähe mõistlikum selle koha pealt.

Kabjad on aga inetud ja tahavad võimalikult ruttu värkimist, nii et ma hakkasin tasa ja targu algusest peale jälle pihta ja viimati sain isegi natuke aega põlvede vahel esijalgu hoitud - nii et ta oskab küll kui tahab. Kui Peter aga mingi hetk sihikindlalt talle ligi astus ja proovis, siis oli jalg kohe niuhti käest läinud. Tell a gelding, ask a stallion, discuss it with a mare - täpselt see viimane ta ongi.

Aga muidu käis tal juba sedelgas seljas kordel ning tallis ajasin korra valjad kah vaesele lapsele pähe. :) Aeg suureks kasvada.

Hobused on üldiselt igati vahvad nagu alati - mõnikord tuleb seal seljas ikka megahea tunne, samas teine kord või teise hobusega proovid üht ja teistmoodi ja ei saa kohe üldse toimima nii nagu tahaks. Palju on veel õppida nii minul kui neil, aga mul on hea meel, et seekord saab nendega natuke kauem järjest sõita - siis on võimalik mingid eesmärgid püstitada ja lõpuks on endal ka selgem pilt, kas ja milline areng hobustega toimus selle aja jooksul.

Homseks tuli juba kiire plaan üks väike võistlus ette võtta, Airstrike'ga miski väga lihtne skeemike - eks sellest siis juba hiljem. Muidu ta on mõnus sõita, kuid võõral väljakul võib muidugi vähe pingesse minna, vahel hakkab liiga alla peitu rullima ennast + üks väike tobe komme mõnedel hetkedel pea jõuga üles ja ratsmele vastu sikutada... Mida rohkem sõidan (3x olengi vist praegu selga jõudnud ainult), seda harvem õnneks seda ette tuleb, nii et loodan väga, et ta skeemist jätab selle nalja välja. :)

Pilte ma ei ole üldse viitsinud eriti teha... aga üks hetk parandan ka selle vea.