Wednesday, December 18, 2013

Maailmarekord

Noh, varem või hiljem pidi see nagunii juhtuma, eksole.
Video siin:
http://vimeo.com/82143908

Valegro on mulle alati meeldinud - kellele ei oleks? Mõned üksikud asjad meeldisid mulle tema juures rohkem paar aastat tagasi, samas tollal oli ta veel väheste kogemustega ja sõitudesse tuli alati mõni tobe viga sisse. See on vist kah mingi GP hobuste kiiks, et mida kõrgemaks nende koondamise võime muutub, seda keerulisemaks muutub minu silma jaoks õige pikendatud traavi tegemine, samuti läheb see hobune täitsa mitmel hetkel pisut vertikaali taha - eks need pisiasjad moodustavad osa sellest 6%-st, mis neil täiuslikkusest veel puudu on.

AGA.. miks ma sellest kirjutan üldse - see hobune kuulab (vähemalt heal päeval) sajaprotsendiliselt ratsaniku märguandeid, samas ei olnud terve skeemi jooksul MITTE ÜHTEGI kannuste peale protestimist saba vehkimise näol või liiga tugeva kontakti tõttu suu avamist. Nojah, miks peakski üks hobune kontaktile vastu hakkama, kui sa reaalselt näed, et ratsanik lihtsalt kogu aeg annab ja annab ja annab oma kätega järgi ja sellist asja nagu hobuse kuhugi sikutamine, isegi "hädaolukorras", lihtsalt ei eksisteerigi. Just täpselt kõik see, mida antud sõidus näha, ongi minu arvates kogu selle keerulise koolisõidutreeningu viimane (aga huvitaval kombel ka esimene) eesmärk. Ja mitte midagi muud. Ma tõsimeeli arvan, et inimesed, kes suudavad sarnase koostööga sõita läbi oma A- või L-skeemid, on paremad ratsutajad, kui need, kes Grand Prix tasemel oma hobuseid torgivad ja rullivad ja kuidagi need pi-pa'd läbi punnitavad. See, et keegi suudab ka kõrgeimal tasemel sooritada harjutusi nii, et see pealtnäha lapsemäng paistab, on absoluutselt imetlusväärne ja see maailmarekord oli nii välja teenitud, kui üldse olla saab.

Kui Totilas kunagi Galiga oma vägitegusid sooritas, siis arvati, et sama head hobust ei ole ega ka tule lähima aja jooksul. Ma ei arva üldse, et Totilas oleks kehvem hobune kui Valegro, võib-olla isegi parem, aga... mis see loeb? Mitte midagi. Koolisõiduvõistluse põhieesmärk on hinnata ratsutamist ja selle koha pealt võib julgelt öelda, et C ja V on parimad, keda ma näinud olen. Ilma igasuguse kahtluseta. Amazing, noh.

Ja kui keegi kunagi veel peaks ütlema, et GP-d polegi võimalik sõita ainult kergete märguannetega, sest selle tasemel hobused on lihtsalt nii võimsate liikumistega või jõulised või midaiganes, siis vaadaku veel kord seda sõitu. Ma ei usu kaugeltki, et need kaks on ainuke paar maailmas, kes sellega toime tuleks - neid võiks olla palju ja palju, kui oleks rohkem ratsanikke, kes oma kõrgete eesmärkide poole sarnasel moel püüdleks ning vist veel olulisem: et oleks treenereid, kes neid sedaviisi valmis õpetama oleks. Aga optimist nagu ma olen, siis usun, et (lõpuks ometi) koolisõit liigub sinnapoole küll. Päris kindlasti kohe. :)

2 comments:

Unknown said...

Jah, palju õnne ka Carl Hesterile, kes seda võistluspaari treenib :)

Ingrid said...

Jah, suurepärane treener, kes lisaks heale õpetustööle on sisuliselt olnud valmis loobuma endale ostetud maailmatipust, kui sai aru, et kellelgi teisel on selle hobusega võib-olla veel parem koostöö.
Kokkuvõttes see polnud muidugi mingi loobumine, vaid pigem võit kõigi jaoks, aga siiski... mitte igaüks ei oleks selleks ilmselt valmis.