Tuesday, March 4, 2008

Päevad läbi õues

Ja jälle kord sai Albatross talli vahetada. Seekord küll õnneks ainult paarsada meetrit kaugemale, nii et maneež ja muu ümbrus on enam-vähem sama. Praegu neil on mitme peale mingi hiiglaslik boks, mis aga kohe ümberehitamisele läheb - siis ma jälle ei tea, kuhu ta läheb. :P Ehk ei saa sellest liigne hobuse siia-sinna solgutamine. Aga sõbrad on ju kogu aeg lähedal samad ja Albatross ei paista küll muutuste pärast stressavat eriti.

Kolisid nad muidugi ikkagi selleks, et oleks paremad tingimused. Maneež on nüüd kohe talli küljes, ei pea õuest läbi minema, ja mis kõige tähtsam, nad on hommikust õhtuni väljas! Ei ole mingit koplite jagamist, et mis kellast keegi õue tohib minna, vaid kohe peale hommikusööki lähevad kõik välja ja õhtul umbes 7 ajal tuppa. Kui trenni lähen, siis tuleb tunnike varem. Paar torikat on meil täitsa vabapidamisel, Albatross saaks oma hea tervise ja karvkattega ka ilmselt seal hakkama (passi järgi on ju temagi torikas), võib-olla lähebki millalgi. Ainult trennide suhtes meeldiks mulle praegu, kui ta siiski tallis oleks, sest oma kasukaga läheb ta siiski suhteliselt kergesti niiskeks ja õhtuti pole mul ka aega teda lõpmata kaua kuivaks jalutada. Samas jälle tegelikult ootan juba seda aega, kui hobused hakkavad ka öösiti karjamaal olema. Siis on neil mõnus elu. ;)

Olen nüüd paar nädalat üksi (st ilma treenerita) sõitnud, aga Albatross on praegu väga okei. Kui ma ise korralikult keskendun ja mõtlen sellele, mis seljas teen, siis saame mõlemad hästi hakkama. :) Samas on meil olnud mõni eriti kehv trenn ka siis, kui treener olemas, nii et ma mõtlen, et see polegi võib-olla kõige olulisem. Muidugi on kindlasti vahepeal vaja õpetamist ja kommenteerimist jms, aga lihtsalt, üksiku trenni seisukohalt see ei oma nii suurt tähtsust. Ma ju tegelikult tean küll ise, mida temaga tegema pean ja kuidas sõitma, lihtsalt pean paremini oma "teadmisi" praktiliseks muutma.

Eile sõitsin täitsa üksi maneežis - esimest korda vist üldse, kui terve trenni jooksul kedagi teist sõitmas ei olnud. Mõtlesin, et ehk Albatross läheb veidi närvi ka, aga ei. Vahepeal võib-olla jälgis mingit krabinat hoolikamalt kui tavaliselt, aga rahulik oli sellest hoolimata. Kuna ma natuke kartsin, et äkki siiski muutub närviliseks, siis algusest peale tegin hästi palju tööd selle kallal, et ta ennast korralikult lõdvestaks ja tänu sellele ta muutus nii mõnusaks, et pole kohe tükk aega nii head trenni olnud. :)
Ainult galopis oli ta kuidagi veider, vasakust jalast ei tahtnud sugugi minna, kuigi ta viimasel ajal teeb seda üsna korralikult ja seekord oli ka traavis eeltöö hea. Kui lõpuks läks, siis tundus, et hästi vaevaliselt jooksis, paremat pidi sama lugu. Ma ei saanud päris hästi aru, millest see oli, ja kuna kedagi kõrval vaatamas ka ei olnud, siis piirdusingi ainult paari tõstega seekord. Eks vaatab, kuidas järgmine kord on.
Selle eest harjutasime sammus sääre eest astumist ja traavis õlad sees liikumist, mõlemat pidi tuli välja. Traavis olen ka pisut sääre eest astumist proovinud, ta teeb küll, aga tagumik jääb natuke maha ja selle paika saamisega on mul natuke tegemist.
Veel on arengut märgata (seda küll juba varem, kui eile) pööretel esiotsal. Kui ta varem parema sääre eest ei osanud/tahtnud oma tagumiku eriti õiges suunas nihutada (sellepärast võib-olla ka mahajäämine sääre eest astumisel?), siis mingi hetk hakkas ta seda lihtsalt äkitselt tegema. :P Vajab veel harjutamist muidugi.

Ja muud vist polegi praegu. :)

P.S. Seda ka veel, et Albatross on ikka viisakas. Mõtlesin eile, et kuhugi sopa sisse nagunii ei lähe, seega panin ratsasaapad ja mingeid kummikuid ega miskit talli kaasa ei võtnud. Siis aga tuli meelde, et Albatross on koplis, mille väravaesine on täielik mudaauk. Aga ma ei pidanud kaua aru pidama, sest poiss taipas vist ise, et ma muda sisse ei taha minna, seega tuli ilusasti ise täitsa värava juurde vastu, nii et ma pääsesin puhta ja kuiva jalaga. ;)

No comments: