Friday, August 27, 2010

Backbackback to basics

Kuna Albatross siiski sai oma poolteist kuud puhkust, ei saa nüüd ka väga järsku ja aktiivselt uuesti töötama hakata, seega täna tegin veidi lõdvemalt ja võtsin ta päitsete ja kordega maneeži.

Korde - see on ka midagi, mille kallal iseenesest võiks proovida natuke tööd teha. Ma ei ole suur kordetamise fänn ausalt öeldes, aga kui ta suudaks korderingil oma tasakaalu ning otsesust pisut parandada, siis oleks kindlasti ka seljas lihtsam. Põhiline probleem Albatrossi puhul on see, et ta kipub pead sisse ning taguotsa välja viima. Tunduvalt tugevamalt avaldub see probleem just vasakut pidi kordetades, mil ta tihtipeale keerab oma kaela täiesti võimatult kõveraks ja sisse. Ning kui sellises asendis temalt natuke rohkem hakata nõudma (nt galoppi), tuleb talle tihtipeale täielik blokk ette. Kui ma ise natuke järeleandlikum olen, siis üritab ta ennast võib-olla näiteks teistpidi keerata ja paremale joosta hakata. Kui ma seda aga ei lase, võib asi lõppeda sellega, et ta ühel hetkel (enamasti see toimub alati ühes ja samas kohas - tavaliselt ringi lahtisel küljel) lõpetab jooksmise, teeb väiksema või suuremat sorti küünla (samal ajal keerab omal tagumiku välja) ning viskab kogu oma keharaskuse suuliste otsa. Keeruline kirjeldada, aga ühesõnaga täielik kokkujooks.

Panin täna valjaste asemel päitsed lootuses, et kuna need ei anna oma märguandeid otseselt suhu, siis ehk ta ei hakka seda kaela niiiiiiivõrd kõverdama. Paremat pidi oli täitsa hea, kuid vasaku poolega oli ikka alguses üsna palju probleeme. Siit ka küsimus neile, kellel on rohkem kogemusi kordepäitsete kasutamisega - kas korde kinnitamine nö nina peale (nagu kordepäitsetega võimalik) on kellelgi aidanud hobuse kaela kõverdamist vähendada?

Ma olen Albatrossi proovinud kordetada nii päitsete kui suulistega, suuliste külge kinnitanud kordet igasugustel erinevatel viisidel (ühe suulise külge; läbi ühe suulise teise külge; kordedelta abil; üle kukla), ning vahel harva lisanud külgratsmed ja korra ka libiseva, kuid seda kõverdamise probleemi pole miski kuigivõrd parandanud. Täna ma pöörasin kõige rohkem tähelepanu sellele, et ta pingul kordenööri peale hakkaks oma pead rohkem allapoole tooma. Mida rohkem ta sellest aru sai ning esimese reaktsioonina pead ja kaela allapoole tõi, seda vähem loomulikult esines seda kaela kõverdamise ning tagumikust väljajooksmise reaktsiooni. Seega paremaks läks asi küll, kuid järjest tervet ringi ta siiski piisavalt sirgena joosta ei suutnud.

Hiljem tegin õige pisut ka tööd käekõrval - õlad sees (selle ettevalmistuseks pööre esiotsal) ning sääre eest astumist. Enamasti, kui ma stekiga üritasin tema taguotsa tööd rohkem kontrollida, kippus ta esiotsaga minust liiga üle jookma või peale pressima. Seetõttu tegingi alustuseks lihtsalt pöördeid esiotsal - st, et ta pidi oma taguotsa küll vastavalt mu nõudmistele liigutama, kuid esiots pidi paigale jääma. Kui see oli saavutatud, siis sain tasapisi raja ääres hakata põhimõtteliselt esiotsapöördega (ehk taguotsa eemale liigutamisega) samal ajal nõudma edasiliikumist, kuid ta pidi alati austama minu seatud piire ning mitte omatahtsi rajalt ära kõndima. Painde võttis ta juba vabatahtlikult minu suunas, seega sellega polnud vaja vaeva näha, ning kõigest sellest kokku siis tuligi lõpuks välja õlad sees liikumine.

Sääre eest astumist (mis tegelikult vist pole sääre eest astumine, kui seda seljas ei tehta? :P ) tegin justnimelt jälle selle jaoks, et ta oma esiotsaga mulle peale ei tahaks trügida ning et mul seda veidi kergem kõrvalt kontrollida oleks. Esimene eesmärk oli, et ta õla/kaela/vms puudutamise peale enda esiotsa minust eemale viiks - ükskõik siis, mida ülejäänud keha parasjagu tegi. Kui see selge oli, siis lisasin taas natuke edasiliikumist ning oligi õige tulemus käes. Võimalik küll, et korrektse sääre eest astumise jaoks jäi tal taguots pisut liiga maha, st ei liikunud esiotsaga paralleelselt küljele, aga selle eesmärgi, mille jaoks sellist liikumist harjutada vaja oli, täitis küll piisavalt hästi.

12 comments:

Ruudu said...

Kas see, et ta tahab kordel nii joosta ei või olla seotud mingi probleemiga?

Ingrid said...

Kindlasti võib, aga mul pole eriti ideid, kuidas ma seda konkreetset probleemi leida ja parandada võiksin. Praegu pean peamiseks probleemiks seda, et võrreldes paljude teiste hobustega on ta tõesti kehast kõveram ning kipub seetõttu ka oma kaela viltu väänama (seda ka ratsutades, lihtsalt seal on rohkem vahendeid, millega asja korrigeerida). Muidugi on olemas võimalus, et tal on mingi suurem füüsiline probleem kuskil, aga seda suudaks kindlaks teha ainult väga hea spetsialist, kellesarnaseid Eestis ilmselt eriti ei leidu.

Tõenäoliselt ei ole see probleem tekkinud treeningu käigus, sest taolist käitumist kordel on ta vähemal või suuremal määral näidanud juba algusest peale.

Anonymous said...

topeltkorde?

Ingrid said...

Olen paar korda proovinud, aga üldiselt selle jaoks peaksin ka vist kordepäitsed muretsema, kuna kui ma ta taguotsa sellesama kordega reguleerima hakkan, mis teisest otsast suhu jõuab, siis kardan, et see ei oleks väga hea variant tema suu jaoks.

Triin said...

Proovi topeltkordet tavaliste päitsetega.

Anonymous said...

Aga , kui kasutad mingit kordetreeningvahendit . Nt Pessoa System Speed Air vms see oli, et kui see paneks keha õigeks toimima, siis ilmneks probleem vms?

Ingrid said...

Jah, päitsetega võiks põhimõtteliselt proovida küll.

Pessoat ma Albatrossil kasutanud pole. Mitmetel teistel hobustel küll ning kohati see tundub päris mõnusalt toimivat, aga samas on jälle see suulise sikutamise funktsioon liiga - iga kord, kui tagajalad liiguvad, pingutab see ju ka suulist hobuse suus. Kuna meil on vahel niigi veidi tuima suuga probleeme, siis olen selles suhtes ka veits ettevaatlik.

Ma tean, et mul on palju vabandusi :P - aga tegelt hästi tore, et te kõik oma arvamust avaldate ja erinevaid variante pakute... kunagi ei tea, mis töötada või hästi mõjuda võib. :) Nii et aitäh!

Ruudu said...

Ehkki see võib tunduda naljakas, siis mõnes mõttes ei pruugi see nö. solgutamine muuta teda suust tuimemaks. Paratamatult ükskõik millist kordetamise abivahendit sa kasutad tekib see sikusaku effekt, vähemalt minu arust.
Topelt kordet võiksid proovida küll aga miks ei taha suulistega proovida?

Ingrid said...

Mingil määral tekib muidugi sakutamise effekt kõigi abivahenditega (eriti sammus ja galopis, kus hobune pead tahaks liigutada), aga hobuse kõht või küljed, kuhu enamasti abivahendid kinnituvad), liiguvad joostes ikka väga palju vähem edasi-tagasi, kui tema tagajalad. Pessoa süsteemi puhul läheb nöör tagajalgadest suuliseni.

Selle vastu mul pole midagi, kui abivahend suulist natuke suus liigutab, aga kui hobune mingil põhjusel abivahendile ei reageeri nii, nagu mõeldud, võib see üle minna päris kõvaks sikutamiseks ja see ei saa ju ometi hea olla. Topeltkordet ka just selsamal põhjusel ei tahaks suulisega teha - kui ma pean välimise kordega ta taguotsa korrigeerima, aga ta õrnale puudutusele ei reageeri, siis kuidas ma saan oma märguannet tugevdada, ilma et ma samal ajal teda suust tugevamini sikutaks? Tema taguotsas on tunduvalt rohkem jõudu kui suus ja ma arvan, et selleks ajaks kui taguots "järgi andma" hakkab, on suu juba üsna haiget saanud.

Niisama kahe kordega ohjanud (tema taga seistes) olen küll - siis on ta palju lihtsamalt juhitav ning reageerib piisavalt kergetele märguannetele.

Anonymous said...

Soovitan kordetööks kapsonit, mis on ideaalseim varjant pikisuunalise ja tervet keha hõlmava paine saavutamiseks (mis 'imekobel'kaotab ka kõik kõverused, millest räägid).

Ingrid said...

Jah, see on kindlasti parim variant (kordepäitsete all pidasingi silmas kapsonit), ilmselt tuleb see endale muretseda.

Ruudu said...

Mnjaa, nõustun..