Kevadepostitus

Kevad on päris kindlasti käes. :) Mitte sellepärast, et ilm oleks hea või kalender nii ütleks, aga hoopis sellepärast, et isegi Albatross otsustas karvavahetusega algust teha. Esmaspäeval polnud veel midagi aru saada, aga täna lendas puhastades igal pool tuuste ringi - mis tähendab muuseas, et kalender eksis oma kevadekuulutamisega vähemalt ühe, aga võib-olla kahe päeva võrra.

Õnneks jäi mul täna peale trenni tema jaoks pisut rohkem aega, pesin jalgu ja siis nühkisin Albatrossi tema lemmik-kummiharjaga lemmik-kohtadest ja ta vist oli rahul. :) Lakka ja sabasse pihustasin kõvasti palsamit ja needki said ilusaks. Jah, laka-saba koha pealt läheb hobune mul vahepeal üsna metsikuks kätte ära, sest ma ei kammi neid sugugi mitte iga kord, aga vaevalt, et see teda häirib.

Muidu oleme kõverad nagu ikka, aga täna näiteks üsna tublid trennis sellegipoolest. Tegin rohkem galoppi ja galopiletõsteid ka - nende juures kipub ta tihti korraks krampi tõmbama, aga täna oli täitsa hea. Isegi sammust traavile üleminekud olid veidi probleemsemad, sest ta kogu aeg ennetas seda traavile tõusmist ja nii kui sääre vastu panin, tahtis minna... Aga ma ei kurda, sest tegelikult ise tahtsin teda hästi kergelt säärele reageerima panna ja isegi kui ta natuke liiga kaugele sellega läks, siis see on ju väike viga. Seega neid saame järgmine trenn harjutada.

Sellega seoses jälle üks väike mõte, mille ma de Kunffy raamatust leidsin - tema kirjutas, et kui hobune su märguannetele teistmoodi vastab, kui soovinud oled, siis ei ole alati ilmtingimata vaja teda parandada (rääkimata siis karistamisest), sest enamasti on nagunii eksijaks ratsanik (andes arusaamatuid märguandeid), mitte hobune. Kui vähegi võimalik, siis pigem KIITA hobust tema enda initsiatiivi eest kuidagi sulle vastata ja panna ta uskuma, et just seda sa tahtsidki. Positiivne tagasiside on alati kõige parem meetod õpetamiseks!
Muidugi sellist asja ei saa alati ja igal juhul kasutada, sest hobune peab siiski õppima selgeks konkreetsed märguanded ja aru saama, mida ratsanik nendega öelda tahab, aga... minu arust siiski hea idee, mille üle mõelda, ning see minu ja Albatrossi tänane näide sobib siia ideaalselt:

Kui ma töötasin selle kallal, et hobune oleks energiline ja aktiivne ja väga hea reaktsiooniga, ning tema ainuke "viga" oli see, et ta hakkas lõpuks liiga kiiresti liiga kergetele märguannetele reageerima, siis kuidas ma saan talle selle eest mingit negatiivset tagasisidet anda? Ei saa ju, see poleks üldse õiglane hobuse suhtes. Sest tema tegi kõik, mida ma tahtsin, lihtsalt pisut rohkem, natuke lisas omaenda pealehakkamist, mille üle peaks ratsanikul hoopis hea meel olema! Seega kui ta läheb traavile siis, kui mina ainult aktiivsemat sammu tahtsin, ma mitte ei karista, vaid kiidan teda hea reageerimise eest! Ning üritan järgmine kord lihtsalt enda märguannet õige veidi korrigeerida nii, et ta eelistaks traavilemineku asemel sammu aktiviseerimist.

Selline balansseerimise värk on see küll, et kogemata ei õpetakski hobusele märguannetele valesti reageerimist, aga... peab lihtsalt mõtlema ja tunnetama, millal selline käitumisviis sobiks. Tasub ära, kui selle tulemusena on hobune hoopis õnnelikum ja enesekindlam ja julgeb teinekordki oma initsiatiivi näidata.

Ratsutasin ka C-ga, kes oli eriti hea - nii juhtubki vist, kui ühest väga mõnusa liikumisega loomast ratsahobune saama hakkab. :)

Ja Sebastian - temaga oli ju nädalavahetusel võistlus number kaks. Oli veidi edukam, kui number üks. Et saaks kaks starti teha, siis kõigepealt sõitsime pisikest 60 cm-st rada puhtusele kah - tuligi puhtalt ja saime isegi pisikese roosa roseti. :) Teine parkuur oli kahefaasiline 80 cm, väga lahe rada selles mõttes, et võiduhimulistel OLI, kust lõigata ja teha väikseid pöördeid, mitte et lihtsalt võimalikult kiiresti takistused läbi kimada. Aga nii noore ja kogenematu hobuse jaoks nagu Sebastian, olid pöörded veidi keerulised. Kuna ta ei hüpanud kõike just VÄGA kindlalt ja ei olnud teise sõidu ajal ka päris 100% kontrolli all, siis ma otsustasin asja tema jaoks ikka võimalikult lihtsaks teha ning läksin suuuuuure kaarega. Lõpptulemusena oli aeglane sõit, aga mõlemad osad puhtad sellegipoolest, nii et jäin väga rahule.

Pildid on fotoalbumist, kasutaja homenica:

Ma ausalt öeldes ei tea, MIDA ta siin viimasel pildil hüppab. Harjutab vist kõrgemateks sõitudeks...
Tegelikult oli minu viga, ma unustasin natuke takistuse ära, keerasin ta viimasel hetkel õigesse suunda ja ta vist mõtles tõrkumisele... või lihtsalt tahtis ühe pikema pilgu takistusele heita, seejärel igatahes läks enam-vähem kohapealt üle. Hüppe ajal olin vist maneežikatusele lähemal kui sadulale ja hobusele, aga õnneks maandusin õigesse kohta tagasi.