Seega see oli vististi... pühapäev, kui väljas oli ilm juba täitsa mõnus soe ja Albatross otsustas ühe korraliku duši võtta. Koos minu abiga otsustas muidugi, aga selleks sõbrad ju ongi, et meelde tuletada, kui teisel viimasest pesukorrast nii palju aega mööda hakkab saama, et peale pai tegemist oma tolmuse käega enam midagi muud puutuda ei taha.
Üldiselt peab tunnistama, et nii nagu paljude muude asjade suhtes, on Albatross ka pesemise koha pealt tunduvalt leplikumaks muutunud. Mitte et tal varem väga midagi selle vastu oleks olnud, aga enamasti ikka päris ühe koha peal seista ei taha, kui külma vett krae vahele kallatakse. Seekord aga tundus ta peaaegu seda nautivat, rääkimata šampooniga hõõrumisest, mis tegelikult ju võrdub peaaegu sügamisega. Seisis täitsa iseseisvalt paigal ja vaatas uudishimuliku näoga järele, kui mul vahepeal mõneks hetkeks paar sammu kaugemale oli vaja minna.
Lõpuks hakkas ta küll mingitele segavatele faktoritele natuke liiga palju tähelepanu pöörama ja siis kippus veidi ringi kah siplema, aga mis seal ikka. Tubli poiss siiski. Päris naljakas tegelikult mõelda, kui palju tema iseloom 5 aasta jooksul muutunud on. See pesemise ajal paigalseismine on muidugi pisiasi ja sõltub ilmselt rohkem lihtsalt harjutamisest, kui otseselt iseloomust, nii et see polegi üldse võib-olla hetkel väga teemakohane, aga hakkasin lihtsalt sellega seoses praegu mõtlema, et ta on tõesti väga palju muutunud.
Hambad ka puhtaks?
Ja no niiii tahaks trenni ka teha temaga. Ratsutada. Rohkem vist juba põhimõtte pärast juba, sest tegelikult selliste kõrbeilmadega just pikki ratsapükse jalga tõmbama ei kisu, samas tegelikult mul on praegusel ajal jälle vägaväga suur ratsutamisisu. Kuna viimasel paaril aastal ei ole mu oskused just eriti edasi arenenud, siis ainuke võimalus neid natukenegi tagant ergutada, on võimalikult palju ratsutada. Kui ainult laiskuseuss välja läheks ja viitsimist oleks rohkem. See käib siis peamiselt kõikide teiste hobuste kohta, kellega ma nende aastate jooksul tegelenud olen... sest Albatross on alati esikohal olnud, seega temaga tegelemine mu laiskuse all eriti ei kannata. :)
P.S. Albatross sai täna üle mõõdetud ja lausa 173 (ja pool) tuli ära. Jälle 1,5 cm kõrgem kui eelmine kord. No tegelikult ma ei usu küll, et ta peale 5-aastaseks saamist enam väga kasvanud on, pigem ei olnud viimane kord see mõõtmine võib-olla nii täpne. Suur poiss igatahes, aga minu enda 176-le ta vist järgi siiski ei jõua. :P
P.P.S. Sain Philippe Karli raamatu kätte - saab näha, kas on nii huvitav, kui ma lootnud olen. Kui ainult leiaks nüüd aega lugemiseks...
No comments:
Post a Comment