Sunday, June 19, 2011

Ma pean ütlema, et päris mõnus on üle nii pika aja jälle Albatrossiga korralikult trenni teha. :) Ta on hea hobune.

Ehk siis me saime oma sadula lõpuks tagasi. Ühest küljest loodan, et ta selg püsib nüüd võimalikult kaua samasugusena, et ei peaks JÄLLE hakkama sobivuse pärast muretsema. Teisest küljest aga oleks hoopis see positiivne, kui nüüd selguks, et päris õigesti sobiva sadula korral muutub ka hobune täiesti radikaalselt, hakkab paremini ennast kasutama, seljalihaseid kasvatama jne. Aga noh - eks ma vaatan ja jälgin. Raami tuleb suure tõenäosusega üsna varsti küll natuke laiemaks teha, aga õnneks meie sadulal see võimalus on.

Tagantjärgi on muidugi natuke kurb mõelda, et selleks kõigeks kulus aega 4 KUUD... ja ei olnud asi isegi selles, et sobiv sadul puuduks, vaid lihtsalt olemasolevat oli vaja kohendada. Aga noh, mis teha. Tundub, et meil on liiga palju sadulamuredega hobuseid ja liiga vähe inimesi, kes neid lahendada oskaks ja jõuaks. Kui aga aus olla, siis enam ma ei imesta, miks paljud inimesed ei viitsi väga palju vaeva näha hobusele sobiva sadula leidmisega, kui senine just mingeid väga silmatorkavaid ja ikka totaalselt ratsutamist häirivaid probleeme ei tekita. 4 kuud on pikk aeg.

Aga see selleks. Nüüdseks oleme paar kerget trenni juba ka teinud ja loomulikult ei ole hetkel (nagu ka mitte kunagi varem) kõik päris ideaalne - seda kõverust ja ühekülgsust ta ikka tuletab igal sammul mulle meelde - aga tegelikult olen praegu Albatrossiga vägaväga rahul. Arvestades, et nii pikk paus on vahele jäänud (peale mõnede üksikute trennikordade seal vahepeal), siis töötab ta ikka väga hästi kaasa. Traav tundub seljast ikka natuke liiga lühike, aga nt galopp on tunduvalt parem kui varem ja samm on ka hea. Kui ma nüüd videote pealt meie sõitmist vaatan, siis samas tundub traav just kõige stabiilsem ilusam... nii et see on natuke veider. Kas petab välimus või lihtsalt mu enda tunnetus...?


Ühesõnaga - Albatrossiga olen väga rahul. Mis aga annab jätkuvalt ikka väga palju soovida, on ratsanik. :) Nii palju vigu, mida vaja parandada, aga mis kindlasti ka hobuse arenemist kõvasti takistavad. Õlad vajuvad mul ette ning käe surun tihtipeale liiga madalale. Samuti võiks jalga vähe pikemaks ja põlvest sirgemaks, aga see eeldab, et ma saan enne hobuse pisut säärele tundlikumaks ja ise enda tempot ja aktiivsust veidi rohkem säilitama. Põlv läheb krõnksu ja säär üles just siis, kui ma sääre tagumise osaga teda suruma hakkan - selle peale reageerib küll ilusti, aga see vähene on tegelikult juba kaugelt liiga palju.

Ja siis veel saan aru, et ma olen vahepeal ikka liiga palju üritanud temalt mingit suulisele järele andmist nõuda (sellest ka liiga madalad käed). Ta ei ole nii tundlik suust, et väikse surve peale kohe ratsme taha hüppaks, mistõttu ma vist nagu arvasin, et ta PEAB ikka vähe rohkem suulise eest oma nina tahapoole tooma, et siis on nagu see üldine lõdvestatus parem vms. See on muidugi tõsi, et kui ta vastu punnib, siis ei saa lõdvestatusest juttu olla, aga kui nüüd need järeleandmise hetked tal lõpuks sagedasemaks on muutunud ja ma seda ka kõrvalt (piltide või video pealt) näha saan, siis... see ei ole üldse ilus hobune. Sama lugu on ette-alla lõdvestamisega - mulle on ka öeldud seda, et ta ei tohiks oma nina nii palju ette lükata, vaid jällegi peaks suulise surve eest ka sellises asendis järgi andma, see aga on lõppenud sellega, et ta tihti peale jooksebki küll pika kaelaga, aga nina hoiab vertikaali taga... ja kuigi see võib paista väga ümar või lõdvestatud või mida iganes, siis tegelikult on see lihtsalt kole esiotsal olev hobune.

Mulle meeldib Albatross sellisena nagu ta sel ülemisel must-valgel pildil on. See on hea ja kui ta stabiilselt selline suudaks olla, siis ma oleks rahul. Ning see, kui ma üritan natuke kõrgemate kätega tema suuga esialgu kontakti luua ja siis vajadusel käsi natuke langetada, mõjub 100x paremini, kui mingi ratsmega vastu hoidmine ja ootamine, millal ta siis "järgi anda" suvatseb.

Eks hobusel ole ka muidugi raske, kui ma alati päris kindel pole, mida ma temast tahan, nõudmisi muudan jne... Aga see oleks vist veel halvem, kui ma järjepidevalt midagi talt valesti nõuaks ja isegi ei kaaluks seda, et äkki ma küsin talt hoopis vale asja.

If your horse says no, you either asked the wrong question, or asked the question wrong. Eksole.

No comments: