Saturday, December 22, 2012

Talvemuredest (või nende puudumisest)

Mäletan, et kui ratsutamisega alustasin, siis me sõbrannadega olime IGA ILMAGA nõus trenni tegema. Tõsiselt. -20 kraadi või paduvihm ja torm, vahet polnud. Maneeži asemel oli meil liivaplats, mis sügisel ja kevadel transformeerus mudamülkaks, talvel oli lumine või kehvemal juhul jäine, aga variandiks oli ka karjamaal või maastikul sõitmine, ühesõnaga plaanitud trenne meie soovil küll kordagi ära ei jäetud.

Aastate jooksul on muidugi palju muutunud, maneeži olemasolu ikka hellitab natuke ära küll ja igapäevane ratsutamisvõimalus (vahel isegi -kohustus) võtab ära soovi aasta kõige kohutavama ilmaga päeval trennitamise, rääkimata sellest, et sõrgatsini sopa sees ei sõidaks ma enam nagunii iseenesestmõistetavatel põhjustel - seda siis hobusele, mitte iseendale mõeldes.

AGA kui ma seda igatalvist kiunumist külmakraadide üle igalt poolt kuulen ja loen, siis ajab küll natuke muigama. Olgu, kui ma üleeile -17 kraadiga tallis käisin, siis oli vähe krõbe juba ja kordetades muutusid näpud 20 sekundiga tundetuks, aga muul ajal aktiivselt tegutsedes sai ilusasti hakkama, isegi nina jäi pähe. :) Iseasi on see, et sellise külmaga tuleb ka hobustele mõelda ning erilist võhmatrenni loomulikult ei tee, aga liikumine sammus ja vahel isegi kerges traavis on minu arust ok, hobune ei tohiks lihtsalt hingeldada ega liigselt pingutada.
(Märkus ka, et see kordetamine seisnes lihtsalt noore hobuse jalutada ja paar ringi traavida laskmisel enne selgaminekut)

See siis oli -17 kraadi kohta. Nendest aga, kes keskmise ilusa lumise talveilma asemel (-5 kuni -10 kraadi nt) eelistavad mingit läga ja vihma, mida nagunii kevadel ja sügisel piisavalt saab - no sellest ma ei suuda aru saada ja ei hakka ka kunagi suutma. Pange ennast korralikult riidesse, vajadusel visake vahepeal mõni boks sõnnikust tühjaks ja seejärel võtke üks kiht riideid vähemaks, sest liiga soe hakkab. :D Olen küll talveinimene, jah, ja lumi on üks ilusamaid asju maailmas. :)

Ja ma saan korraliku talvekasukaga hobusega teha täiesti normaalse poole- kuni kolmveerandtunnise trenni, ilma et ta oluliselt niiskeks läheks ja kuivamisele sada aastat kuluks. See eeldab muidugi keskmist koormust, mitte rohkem, ja stressivaba trenni, aga täiesti teostatav. Nii et pidage mind imelikuks, aga talv on ilus aeg ja mul on tõsiselt hea meel, et need aastaajad viimasel ajal mõistlikult vahetuvad ning ei pea septembrist aprillini vahelduva eduga kogu aeg lörtsi ja muda taluma.

Ma muidugi ei kannata suvist kuumust, nii et kõik mittetalveinimesed saavad mind poole aasta pärast täpselt samamoodi kritiseerida nagu mina praegu neid.

6 comments:

Grete said...

Ma ise olen üdini suve inimene, seepärast on mulle talv täiesti vastunäidustatud :D Aga samas kui ma vaid peaks oma hobuse pärast tallis käima, st tund paar päevas, siis elaks selle külma üle. Aga hetkel töötades päev otsa väljas annab ka miinus 10 kraadi ikka tunda... Riietest nii palju, et need, millega oleks soe, nendega lihtsalt on kohmakas ringi toimetada :/ Aga noh, lohutan ennast sellega, et õnneks meil -17 siiski ei ole ja ei tule :) Aga oma point on sinu jutus küll ;)

Ingrid said...

Meil Taanis ka ikka üle -10 eriti ei olnud, tuul muidugi tegi asja tunduvalt hullemaks. Aga mu mäletamist mööda ikkagi hakkas külm siis, kui piisavalt ringi ei rahmeldanud ja tegutsenud, vaid miskipärast paigal seisma ja ootama pidi vms...

KV said...

Ma töötasin paar aastat tagasi ka miinus 20ga välja. 8 tundi päevas. Tallis. Ja ei teinud piiksugi. Jah, külma tunned ikka aga see läheb nii kiiresti mööda. Ma tundsin hobustest rohkem rõõmu kui nutsin külma pärast :) Ja kuigi ma armastan jõule, talve, lund, siis pidevat külmalainet ma muidugi ei salli. Kuid veel rohkem ei salli ma vingumist.

Anonymous said...

-17 pole veel mingi probleem hobusega korralikult trenni teha, traavlid võistlevad kuni -25ga. Hobuste hingamisteed erinevad inimeste omast oluliselt ja õhk läheb soojaks enne, kui see kopsu jõuab ;)

Ingrid said...

Njah, kusjuures ma kunagi otsisin ja leidsin täiesti vastandlikke teadusliku põhjaga uurimusi, millest mõne kohaselt ei olnud absoluutselt mingit vahet, millise temperatuuriga õhku hobune sisse hingab, teiste kohaselt aga külm siiski kahjustas hingamisteede limaskesta jms (ei mäleta nüüd täpselt, kas kopsude või kuskilt kõrgemalt).
Seetõttu olengi vist võtnud sellise ettevaatlikuma seisukoha ja niivõrd suure külmaga trennikoormust igaks juhuks siiski piiranud.

KIRSIKA said...

Ja mina mõtlesin, et olen ainuke imelik kes suudab trenni nii üles ehitada, et midagi ei jää otseselt tegemata, aga hobune hingeldama/märjaks ka ei lähe. :)