Friday, July 19, 2013

Kõhuvalu möödus ja tundub, et jäin ka seekord ellu. :) Selg ja muud kohad ei ole ka enam ammu tunda andnud, nii et hakkan vist ära selle ratsutamisega harjuma. Ilmselt seetõttu olen viimasel ajal ka üliaktiivne olnud ja tänase seisuga on kõik hobused sellel nädalal juba 2x trenni teinud, nagu ideaalis ette nähtud ongi. 21 on mul nüüd hobuseid teoreetiliselt nimekirjas. Aga kaks ei käi veel päris sadulas ja nendega läheb tsipa kiiremini kui ratsahobustega, ning üks endiselt lonkab. Nii et ratsutamiseks jääb endiselt umbes 9 hobust päevas. Saab hakkama, kui millegi muuga ei tegele. See nädal ei ole Pix ka kodus, mistõttu ei ole me kuskil hobustega väljas käinud ega muid plaaniväliseid projekte ette võtnud - eks sellepärast õnnestub ka ilusti graafikus püsida.

Aga ma natuke teen ikka plaaniväliseid asju - nt täna mängisin ca tund aega ühe hobusega, et talle päitsed pähe saada. :D Oli teine ära kaotanud need ja ta väääga ei ole alati huvitatud talli tulemisest, kuigi kaeraämbriga saab jutule küll üldiselt. Aga mul muidugi ei olnud kaeraämbrit kaasas ja selle asemel, et 5 minutit selle toomisele kulutada, veetsin järgneva tunni horsemanshipi tehes ja hobust mööda koplit taga ajades. Keeruline oli see, et koppel on suht suur ja seal oli umbes 15 hobust, nii et minu saakloom põikles väga osavalt nende vahel ringi, aga ma pidasin temaga järjekindlalt sammu, nii et vaesekesel oli peale seda pikka põgenemist keel vestil. Mul ka ilmselt. :D Aga mingi hetk sai hobune aru küll, et puhata saab alles siis, kui ta nõus paigal seisma on ja ennast sügada laseb. Esialgu lasi ainult otsa eest sügada, sest kaela pealt puudutamine on juba liiga lähedal päitsete pähe saamisele... aga mõne aja pärast lubas seda kah, sain probleemideta päitsed pähe ja kui ma siis üks hetk otsustasin ära tulla, siis tüüp jalutas mulle järgi, umbes et "äkki sügad veel natuke, enne kui lähed?" Sügasin natuke veel. Aga koplist ära trenni ma teda täna siiski ei toonud, sest... see oleks selle tunniajase mängimise kasuteguri ilmselt oluliselt alla tõmmanud. Ühesõnaga niimoodi trennitan oma hobuseid, kui ratsutamine üle viskab. ;)

Tegelikult ma olen üsna õnnelik, sest ükski "minu" hobune ei näita hetkel mingit vastumeelsust, kui ma neile koplisse järgi lähen - enamus jalutavad vastu täitsa. Isegi üks igavesti iseloomukas märapunn, kes vanasti hammustas ja lõi, kui tal päitsetest kinni tahtsid võtta - nüüd tuleb suht esimesena juurde. Ta on tegelt lihtsalt nii uudishimulik ja ahne, et alati loodab midagi saada mult :D, aga vähemalt tuleb eksole.
Ainsad, kes ei taha trenni tulla, on seesama, kellest eelmine pikk jutt oli, ning veel üks 4-aastane mära, kes on veel hullem - seda ei saa üldse koplist niisama võtta, tuleb terve grupp talli ajada enne. Aga need kaks on mõlemad mul uued tegeleda (1-2 nädalat), nii et üritan ka nendega vähe paremad suhted luua tasapisi :) Äkki õnnestub. Ma ei tea, minu arust see ei ole ikka õige asi, kui hobune koplis eest ära läheb.

Aaa võistlemas käisin ka siiski, eelmine õhtu läbi häda sõitsin oma kaks hobust kergendatud traavis ära ja järgmine päev olin õnneks suuteline tsipa ka täisistakut tegema - täpselt nii palju kui skeemides vaja. Mõtlesin lihtsalt, et rumal oleks nii head võimalust noorte hobuste harjutamiseks mitte ära kasutada - võistlus oli siinsamas lähedal ratsakoolis, ca 15 minutit sõita hobuseautoga. Sõidud olid noh... mitte parimad. Mära kohta ma eeldasin juba nagunii, et ta läheb ülistressi ja nii oligi, ZB ma lootsin natuke paremat, aga temaga olid omad hädad + siis see, et ma ise ei olnud ka päris okei, ühesõnaga esimese skeemi sain mõlemaga mingi 59% kanti. Siis teise skeemi soojenduse ajal sain Pixielt väheke õpetussõnu kaasa ja oli parem küll. Veitsa raskem skeem, aga tuli 63% ja 64% umbes - ei midagi erilist, aga see oli juba meie praegusele tasemel enam-vähem vastav ja võisin rahule jääda.

Väheke olid hobused võib-olla ise ka teise skeemi ajal rahulikumad, aga 80% oli ikkagi minu tegevus, mis lasi (või siis ei lasknud) neil skeemi kenasti läbi sõita. Esimene kord lihtsalt üritasin neid energiapomme rohkem ja rohkem kontrolli alla saada, mis lõppes ühe puhul veel rohkem närvi minemisega ja teise puhul enda täiesti kõverasse keeramisega lisaks muudele asjadele. Teises skeemis lihtsalt istusin ja sõitsin ja LASIN neil liikuda normaalselt ilma segamata - kohe tunduvalt parem. Mõtlesin tükk aega selle üle, et - oma hobuseid üritan üldiselt sõita niimoodi, et nad hakkaksid võimalikult kergetele märguannetele võimalikult hästi reageerima, ja täpselt niimoodi nad toimivadki kõige paremini - aga siis, kui võistlustel olen ja kõik on vähe teistmoodi kui kodus, siis äkki hakkan iga märguannet 10x üle võimendama ja imestan, et miks hobune halvemaks läheb? Täitsa rumal ikka ju. Muidugi, võistlustel on kõik põnev ja uus ja hobune ei reageerigi loomulikult nii hästi kui kodus, aga põhieesmärk peaks ikka alati täpselt sama olema - saada ta kergelt ja lihtsalt toimima, mitte otsustada, et nüüd ma lihtsalt SUNNIN teda seda ja või teist asja tegema, sest skeemis on nii kirjas ja teistmoodi pole hetkel võimalik. No kogemus jälle nii mulle kui neile ja ehk järgmine kord olen tublim ja arukam.

Zinyga traavitasin täna esimest korda ringi maneežis. Traavi ei olnud keeruline saada, ta vist juba ammu ootas seda märguannet. Tagasi sammu oli natuke keerulisem ja vahepeal läks enne seda päris hoogsaks juba, hoidsin lakast kinni ja ootasin, mis juhtub. :D Aga ei juhtunud midagi. Muidu ta on mõistlik, ainult paigal ei taha neverever seista ja ratsmetega ka suurt midagi teha ei saa, vehib peaga ja ütleb, et talle ei meeldi. Sammus nüüd ikka natuke juba saab märguandeid anda, aga ma traavis ei hakanud üldse proovimagi veel. Kuna ta on selline sahmerdis vähe, siis olen nüüd tegelenud temaga õhtuti, kui tallis vaiksem on. Z on siis ka palju rahulikum - ainult et ma olen enamasti üksi ja siis pole kedagi, kes aidata saaks, nt kordel hoida vms. Aga mis seal ikka, toimetan üksi ja veidi rahulikumalt lihtsalt, mul kiiret pole. Nüüd korraks tekkis mingi võimalik idee, et Z hoopis ära paaritada (ühte VÄGA vahvat täkku oleks võimalik praegu kasutada), aga ma ei tea, pole veel suutnud seda mõtet seedida korralikult... Ühest küljest oleks nagu tore küll, saaks äkki ühe tsipa suurema ja veel vahvama variandi Z-st, aga teisest küljest - kuhu ma panen kõik need hobused? :P

2 comments:

Piret said...

Viimane lause tuletab väga mind meelde...:P

Ingrid said...

Hehe.. :) No praeguse seisuga mulle tundub ka, et ma vist ikka ei hakka endal elu veel keerulisemaks ajama. Võib-olla kunagi hiljem...