Fairy (jah, see on mära nimi, aga seostub mulle alati nõudepesuvahendiga, seega ma teda väga tihti nimepidi ei kutsu) arenguga olen endiselt rahul - kõik läheb tasapisi paremaks ja ta on igatpidi koostööaldis hobune.
Galopp on endiselt keeruline, aga see praegune "keeruline" on ikka hoopis teine tase, võrreldes alguse "keerulisega". :) Hobune jääb nüüd juba ise galopitõstete ajal enamasti rahulikuks ja ei pea vajalikuks kiiresti ja nurki lõigates kuhugi ära põgeneda. Muidugi lõdvestamise kallal peab veel palju tööd tegema, eriti paremat pidi sõites (kus ta ei ole endiselt kuigi pehme ja järeleandlik) ja poolpeatustega seda galoppi otseselt koondada ka veel võimalik pole - aga väiksemaid ringe/volte saab küll juba tasahaaval sekka lisada.
Kõige raskemad on üleminekud - nii traavilt galopile kui vastupidi. Olen kõikide trennide jooksul kokku vist saanud umbes 5 ilusat tõstet ja ühe ilusa ülemineku traavile, ülejäänud kipuvad kõik ikka ühte või teistpidi puudulikud olevat - samas, konkreetselt üleminekutele hakkasin ka umbes nädal aega tagasi alles keskenduma, sest niikaua kuni ta ühtlases galopiski polnud suuteline püsima, siis mingite tõstete ajal üle näppimine või millegi nõudmine oleks ilmselgelt liiast olnud; nüüd võib aga juba hakata vaikselt ka üleminekutega töötama. Kui poolteist kuud veel saaks tööd teha, siis võiks ehk täitsa enam-vähem olla, aga... mida ei ole, on see poolteist kuud, sest mul ju kool kohe-kohe läbi ja siis tõttan Tartust ära.
Traavitöö on mõnedel päevadel... tagasihoidlikult öeldes väga hea :). Teistel päevadel tal on muidugi teistsugune tuju ja võib-olla mõned segavad faktorid, nii et ei saa piisavas koguses lõdvestatust kätte ja jääb pisut kangeks kõik see olek ja liikumine, aga neid päevi jääb ikka ajaga pigem vähemaks. Ahjaa, korra käisime temaga A trennis ka - ning A ütles kohe soojendustraavi ajal, et ma ei tohiks teda eest nii alla lasta, et veidi murrab vale koha pealt kaela ära ja tundub nagu peidaks ennast natuke. Mina olin just teadlikult teda soojendades üritanud madalamaks sõita (sest esialgu kippus mära just selle sama pingesoleku tõttu oma pead kõrgele ja kaela lühikeseks vedama), aga muidugi samas ei tahtnud, et ta mingi tobeda kombe selgeks õpib, millest hiljem enam lahti ei saa. Nii et tegin poolpeatuseid ja teda eest tagasi kõrgemale saada ei olnud õnneks mingi probleem - ja üllatuseks ei läinudki sugugi sõitmine sellest halvemaks. :) Nii et peale seda ma olen tegelikult üsna kogu aeg lasknud tal selle peaga olla suht seal, kus ta tahab - ehk enamasti kõrgemal, kui ma harjunud olen ja oma hobustelt küsin - aga temaga see tundub toimivat ja kõige parem kontakt ning sedakaudu ka ühtlasem liikumine läbi kogu hobuse tundub just niiviisi olevat.
Kurb lugu on muidugi see, et ma ei saa endiselt täisistakuga üldse hakkama. Fairy on selline harju keskmine istuda (mitte nii keeruline kui Albatross, aga mitte ka nii pehme, et mugav oleks :P ) ja no... hästi halb on see, et neil hetkedel, kus ma ise oma arust tunnen, et suudan liikumisega kaasa minna ilma liiga lödi ega liiga kramplik olemata, siis peeglist mööda sõites näen, et ikka see tagumik liigub sadulast igal sammul rohkem õhku kui peaks. Mu lemmikharjutus on võtta traavi ajal ratsmed ühte kätte ja teise käega sadula esikaarest hoides ennast tugevalt vastu sadulat "kinni" tõmmata - niiiii õige ja hea tunne on seal olla, kui oled justkui liimitud sadulasse ja iga hobuse sammuga liigudki täpselt nii palju kaasa kui vaja - aga paraku ei suuda ma seda iseseisvalt säilitada ja niipea kui käega sadulast lahti lasen, siis on vana hea põntsutunne tagasi. Siiski teen päris tihti seda harjutust nt poole ringi jooksul vms - lihtsalt, et meeles hoida, mis tunnet ma taga ajan.
Kurtna tegelastest nii palju, et täkupoiss lasi omal ilusti juba seljas kõõluda (ja korra vist isegi istusin sadulas), kui siis ühel hetkel otsustati ta kiirmeetodil (ehk 3 nädala jooksul) ära saduldada ja täkupäevale saata. Mina isiklikult ei hakka vist kunagi aru saama, mis eesmärk on vaevu 3-aastaste sadula all hindamisel, aga noh, õnneks või kahjuks pole ma ka ühegi täku omanik ega otsustaja - ja targad hobuinimesed ju Euroopas ka teevad seda, nii et järelikult ikka peab. Õnneks vähemalt oli tal eeltöö olemas ja suhtus kuuldatavasti ratsutamisesse täiesti kaine mõistusega ja ilma mingit sorti vastuhakkamiseta - selle üle on mul muidugi hea meel. Võõrratsanikele tundus ta vist enam-vähem isegi meeldivat, kuigi kõrvalt vaadates oli esinemine üsna mitte midagi ütlev. Ma ei ole päris kindel, kes ja mida sellest titega ratsutamisest nüüd võitis, aga tehtud ta sai ja nüüd tuleb tal vähe rahulikum periood vist jälle.
3-aastane Vicky on nüüd küll täkuga võrreldes arengust ikka looooootusetult maas :P, sest tema oskab vaid sadulat kanda, aga vaikselt kõõlun kah ja üritan teda harjutada kõrval jooksmisega (st külg-külje kõrval tema vastas), nii et noor mära südamerabandust selle peale ei saaks. Sujub küll vaikselt. Ta on ka üldiselt hästi armas. Albatrossi-suurune juba praegu enam-vähem.
Ja siis on 4-aastane Lord, kellega ma nüüd aprilli teises pooles rohkem ratsutada tahaks. Jaanuaris oli tal artroskoopia ja seetõttu mitu kuud puhkas, nüüd aga juba vaikselt trennis tagasi. Eelmine nädal muidugi saingi temaga ainult korra sõita, sest järgmiseks päevaks oli sõrgatsi all üks mõnusalt sügav auk, mida siis hoopis ravida tuli. Hoolimata väga ebameeldivast välimusest saime vist sellele augule õigel ajal jälile, sest longet ja paistestust sisuliselt ei tulnudki, nii et läks hästi seekord.
Albatrossiga olen ausalt öeldes mõnda aega hoidunud tegelemast, sest ta suutis kaks korda lühikese aja jooksul maneežis pukitades omal teisele esijalale haiget teha. Loodan väga, et see oli mingi halvasti astumine või välja väänamine (seetõttu vältisin ka ta maneeži toomist mõnda aega), kuigi ei saa kahjuks välistada, et tal sama liigeseprobleem ühel hetkel ka teises jalas välja lööma hakkab. Nüüd järgmine kord igatahes plaanin ta ette taas võtta ja... ma ei tea - kui ma teda lahti lasta ei taha, siis peame vist tunniajase jalutusringi maneežis läbi viima, enne kui mingeid harjutusi küsima saab hakata, sest ta energia on lihtsalt igatpidi ülevoolav.
No comments:
Post a Comment