Wednesday, August 19, 2015

Elu on olnud viimasel ajal väga keeruline ja samas ka tihedalt tegemisi täis (viimase kahe kuu jooksul on mul olnud täpselt üks vaba päev), mistõttu on ka blogimine päris unarusse jäänud. Kõigest ei jaksa ega oskagi tagantjärgi rääkida, aga midagi võiks ju hobustest ikkagi kirjutada.

Zynergie kohta ei leia ma piisavalt kiidusõnu, sest kuskil on tal mingi lambike põlema läinud - või äkki hoopis minul, kes teab? - igatahes on koostöö nende suvenädalate jooksul suure hüppe ülesmäge teinud ja esimest korda üle pika aja tunnen jälle, et kõik läheb täpselt õiges suunas. Zinyga on ju väiksest peale väike "pinge" peal olnud, sest tahtsin temaga jätta tegemata kõik need vead, mida Albatross välja kannatama pidi, ja oma kõikide aastate tarkused kokku võtma, et temast võimalikult tore hobune kasvaks. Ideaalid on toredad küll ning kuigi tema saduldamine läks hoolimata Ziny kärsitust iseloomust väga lihtsalt, siis edaspidi hiilis ikka ratsastuse (ja ka mõne muu) koha pealt sisse probleeme, mida ma oma pingutustest hoolimata vältida ei osanud. Aga nüüd äkki on need senised probleemid kuidagi iseenesest lahenema hakanud ja mul on temaga ratsutades superhäid hetki olnud.

Eelmine kord postitatud video annab hea ülevaate tema praegusest tasemest - tookord oli selline üsna keskmine trenn, veidi võib-olla sai kiirustades tehtud ja esimestes traavides pole päris nii palju stabiilsust kui mõnel paremal päeval. Tjah - mingist "tasemest" selles videos tundub muidugi naljakas rääkida, kuna muud me ju seal ei tee, kui ainult kolme allüüri mõlemas suunas, aga just liikumiste üldise kvaliteedi mõttes ongi minu meelest edasiminek toiminud. Natuke harjutame ka sääre eest astumist ja kontragaloppi, aga mitte veel videojäädvustuse tasemel. :P

Galopis on vist kõige suurem edasiminek - ma tõesti ei tea, mis juhtus, aga ühel päeval Z otsustas, et ta suudab nüüdsest ennast galopis ilma probleemideta tasakaalustada ja kanda, vajadusel 10 meetriseid volte teha ja nagu öeldud, isegi kontragalopi võtsime käsile. 3-aastasena kordel oli tal kohutaaaaav galopp - kiirustav, erutumise tõttu (ta läks alati kordel kiiremaid allüüre tehes väga erksasse meeleseisundisse) ilma korraliku taktita, seljast nõgus jne. 4-selt sadulas galoppi tehes sai rütmi heaks ja tempo veidi rohkem kontrolli alla, aga siiski kippusid sammud kiiremaks ning Ziny pingesse ja kõveraks minema. Ja siis nüüd järsku jookseb ta ilusasti enda alla, rahulikus tempos ja hea rütmiga galoppi, mida on võimalik väikeste sammude kaupa ka kokku võtta ja edasi sõita ning täitsa arvestatava suurusega pöördeid/volte teha. Väga mõnus! :)


Traavis on suurim edasiminek ka vist see, et tempo on paremini kontrolli all. Nüüd julgen juba vahepeal häästi ettevaatlikult talt samme pikemaks küsida ja kohati täitsa reageerib - eelmine suvi pidin suuremas osas trennidest tegelema sellega, et ta rahulikuks saada ning kuigi ta tegelikult oleks juba tol ajal kindlasti rohkem erinevaid "ülesandeid" trennis tahtnud ehk nt sammupikkuse ja tempomuutuseid, siis edasi sõitmine viis peaaegu alati kiirustamise ja kramplikuseni, nii et tol ajal ma sellega väga palju ei töötanud.
Samuti on vasaku ja parema poole erinevus oluliselt vähenenud - alguses oli suunamuutust tehes selline tunne, nagu oleks uue hobuse selga istunud, sest liikumine oli teises suunas hoopis teistsugune + loomulikult oli raskem painutada jms, siis nüüd on mõlemad pooled ühtlustuma hakanud. Jaa, endiselt ta vahel "unustab", et vasakut pidi on ka võimalik ennast korrektselt asetada, aga see vajab korraks meeldetuletamist ja siis toimib jälle, nii et... tundub, et see polegi talle füüsiliselt nii väga raske, aga ilmselt on tal ka automaatsed harjumused keha kasutamise mõttes üsna sügavale sisse süübinud ja läheb aega, enne kui neist päris lahti saab.

Samm.. noh, samm on ja jääb ilmselt alati kõige keerulisemaks. Kui ta mul käekõrval kõnnib, siis on suuteline ilusat ja pikka sammu tegema, aga seljast hakkab tal see pea ja kael väga lihtsalt üles-alla kõikuma (nii ratsmekontaktiga kui ilma, ning nii kiirema kui aeglasema tempo juures), ja võtab sammupikkust ka lühemaks muidugi kohe. Hetkel ma väga sellega midagi pihta hakata ei oska, aga... äkki see laheneb ka üks hetk iseenesest? Haha, mul on üsna asjalikud plaanid hobuse treeningu koha pealt eksole, ootan ja vaatan, kas asi hakkab toimima ilma minu sekkumiseta. :P Aga no - ausõna, paljud mured lahenevadki iseenesest ilma konkreetselt probleemiga tegelemata, kui lihtsalt õiges suunas ja rahulikult püüda hobust edasi treenida.

Hobusega võrreldes  palju enam probleeme on mul muidugi iseendaga, nagu ikka - ja need on ka need, millest on keerulisem lahti saada. Aga et mitte postitust 10 lk pikkuseks venitada, siis ma neist detailselt praegu kirjutama ei hakka. Video on igatahes superhea asi analüüsimiseks ja õppimiseks, nii et võtsin eesmärgiks nüüdsest kindlasti püüda kedagi tihedamini enda trenne filmima meelitada. 5 minutist korraga juba piisab täiesti, et mingi ülevaade saada ja uued põhilised eesmärgid paika panna, millega esmajoones tegeleda vaja on.


AGA... nagu ma mainisin, siis elu on keeruline ja otseloomulikult ei saa kogu see asi nii lilleline olla nagu äsja kirjeldatud. Kuigi otsus Ziny müümise või mittemüümise kohta sai praegu edasilükatud ja sellega ajutiselt üks väääga raske kivi südamelt ära veeratud, siis nüüd hakkas Z lonkama. Teatud põhjustel on mul selle lonke osas ausalt öeldes veidi halb eelaimdus (võib olla seotud ka asjaoluga, et mul on Eestis krooniliselt lonkav Albatross ja olen üsna tundlik selle teema suhtes), aga loomulikult loodan, et ta sai lihtsalt mõnelt koplikaaslaselt nätaka või on jala välja väänanud vms. Homme ilmselt vaatan, kuidas olukord on, ja kui endiselt lonkab, siis peab kuskilt otsast proovima hakata põhjust välja selgitama, sest niisama jalga vaadates-katsudes pole miskit aru saada.

Muid hobuseid on mul ka natuke sõita, nagu ikka... nende seas seekord ka Ziny issi, kes jälle Firfodis tagasi on. Kunagi aastaid tagasi sõitsin temaga ja ei saanud üldse hästi hakkama, sest peale on mul kogu aeg isu olnud uuesti proovida, sest oma arust ma ratsutan ikka natuke paremini nüüd kui... ca 4 aastat tagasi? Ja no tuleb välja küll paremini. :) Ta on ka hästi energilise olekuga ja seetõttu kipub käes veidi minu maitsele tihtipeale liiga raskeks minema, aga sellega siis kõige rohkem tegelemegi. Pean harjutama ALATI esimese märguande istakuga tegema ja alles siis ratset kasutama ning mitte langema mingisse tirimisvõitluse lõksu, kuigi kui hobune lihtsalt suure sammuga edasi vuhib, siis on see vahel küllaltki suur väljakutse. Aga parematel hetkedel on muidugi supertunne, galopiküljendused on mu lemmikharjutus temaga, sest... kui need hobusele nii lihtsad on, siis tekib endalgi tunne nagu oskaks midagi. :D Üldiselt on ta ikkagi vahva ja tublisti käitunud ka, hoolimata sellest, et hetkel käib veel tihe paaritushooaeg ja trennidega vaheldumisi tegeleb ta ka selle tööga igal nädalal 3-4 korda.

Lisaks ratsutamisele teen natuke maatööd ka, ja selle jaoks on mulle seekord GP hobune eraldatud. :D Privileeg missugune. Tegelikult on tegemist meie talli täkuga, kelle võistluskarjäär tänu Taani teada-tuntud skandaalsetele ratsasportlaste "heale tööle" läbi on, aga... me mõtlesime, et maatöö võiks talle kasulik olla. Kuna tal kogu tugielundkond nagu füüsiliselt peaks töötama ja probleemiks on närvikahjustus, siis... tasub võib-olla proovida? On ju küll ja veel mingi õnnetuse tagajärjel osaliselt halvatud inimesi, kes pika füsioteraapia ja harjutamise tagajärjel hämmastavaid edusamme teevad, nii et teoorias võiks see ka hobustega toimida. Ja noh, ega me just nullist ei alusta enam, täkk suudab ilma probleemideta kõigis kolmes allüüris liikuda, lihtsalt teatud spetsiifilisi liigutusi tehes ei ole tagajalad nii hästi kordineeritud kui tervel hobusel. Mul on juba igasuguseid kavaletiharjutusi ja muid mõtteid peas ja kuigi ega tegelikult suurt midagi loota ei tohi, siis... katsetada võib ju ikka. Ja no pealegi oskab ta käekõrval imehästi piafeed teha, nii et kui muud kasu pole, siis ma vähemalt saan seda nautida ja kujutada ette, kuidas minu hobused ka seda tulevikus oskama hakkavad. :D

Mul oli küll idee koolisõidumaailma ja meistrivõistluste jms teemal ka midagi kirjutada, kuna see tundub nii ääretult populaarne hetkel olevat, aga... ei viitsi rohkem hetkel kirjutada ja ega mul võib-olla midagi uut ja huvitavat selle äraleierdatud teema kohta öelda olekski. Või siis mõtlen veel natuke ja kirjutan hiljem. Korralikelt koolisõidufännidelt ma saaks nagunii peapesu selle eest, et ma eelmine nädal Aachenist läbi sõitsin ilma meistrikatele jalga tõstmata :D, aga ma usun, et FEI-tv pakkus oluliselt asjalikumat pilti olukorrast kui kohapeal kilomeetri kauguselt binokliga koolisõiduplatsi otsides (sest pildi järgi tundusid pealtvaatajad areenist umbes täpselt nii kaugel olevat). Ega ma õige fänn pole nii või teisiti, sest võistluskoolisõidu eesmärgid, hindamised, treeningmeetodid ja muu asjaajamine lähevad endiselt ikka kohati väga suure ringiga minu arusaamistest mööda. Mis ei tähenda muidugi, et ma häid ratsutajaid või hobuseid ei tunnustaks - mul on väga hea meel näha, et neid ikka leidub ka mustade lammaste kõrval. :)

8 comments:

Anonymous said...

Fabulous AH training?

Kuidas temasse üldse Taanis suhtutakse?

Ingrid said...

Mul on raske uskuda, et temasse üldse kuskil enam hästi suhtutakse... aga nii kaua kuni tallis edukalt nii noori talente kui uusi GP hobuseid vorbitakse, läheb hobuseäri ikka edasi (ja ei saa salata, et päriselus suudab ta endast üsna sümpaatse mulje jätta, mis mängib ka ilmselt suurt rolli).

Anonymous said...

Aga see närvikahjustusega täkk on siis tema alt?

Piret said...

Mind hakkas ka juba huvitama, et mis teema ja skandaal siis lahti on seal meistrivõistlustega seoses?

Aa, ja mis sust sügisel saab?:)

Ingrid said...

Mainitud täku lugu on veidi komplitseeritum ja mitte ainult ratsatreeninguga seotud, aga selle detailid ei ole ilmselt päris blogiteema.

Piretile - meistrikatel ei suutnud pooled (see on nüüd muidugi minu poolt liialdus) favoriidid oma kolme skeemi lõpuni sõita, sest hobused hakkavad vastu, lonkavad ja jooksevad verd. Eeskujulik tippsport. :)

Minu ja sügise lugu on ka komplitseeritum ja mitte veel blogiteema. :P Hetkel ei ole plaani pikemalt Eesti tulla.

Anonymous said...

Ok, täku kohta enam edasi ei päri :)

Aga palun blogi ikka, kui aega on. Üks asjalikumaid Eesti hobublogisid siin niigi hõredal blogimaastikul.

Anonymous said...

@ Piret- loe seda teemat. Hobufoorumis oli üle sajandi üks loetavam teema.
http://www.hobufoorum.eu/foorum/viewtopic.php?f=45&t=14774

Piret said...

Tänud, mina sain oma vastuse. Rohkem pole vajagi.