Albatross ja teised hobutegelased

Mulle hakkab vaikselt tunduma, et Albatross on üks parematest hobustest, kellega ma sõitnud olen. ;) Ta on muidugi parim nii või teisiti, aga mõtlen just ratsutamise koha pealt. Tegelt on asi muidugi selles, et ma olen temaga juba lihtsalt ära harjunud, aga samas, viimasel ajal ta on tõesti hakanud tööle, või ma ei teagi, kuidas seda nimetada. Igaljuhul ta täitsa saab juba aru, mis ma temalt ootan ja püüab seda ka teha.

See nädal oli väga mõnus, 6 päeva olin järjest Raikkülas ja siis sai temaga tegeletud ka üksjagu. Enamus trenne sõitsime seekord küll suhteliselt omapead, Külli või Kristjan olid küll olemas, aga teistel olid võistlused tulemas ja siis pöörati rohkem neile tähelepanu. Esimene trenn mul tekkis vahepeal selline täitsa lootusetu olukord. Varem oli Albatross ikka trenni alguses hakanud natuke järgi andma ja ilusasti sääre peale liikuma, nüüd aga jooksis kramplikult lihtsalt ringi soojenduse ajal, ei painutanud isegi eriti ega midagi. Siis aga tuli mingit sorti "breakthrough", mõtlesin ise rahulikult läbi kõik, mida ma tegema pean ja hakkasin uuesti pihta ja varsti oli hobune all väga mõnus. Ja sellest saati olid kõik trennid väga head - mõni natuke kehvem mõni parem, aga üldiselt jäin rahule.

Võib-olla oli natuke abi ka suulisevahetusest, ta sai endale nüüd kolmeosalised ja vasest lüliga. Eelmised, kaheosalised, olid isegi natuke peenemad kui praegused, aga tal pole mingit vajadust nende järgi, paksematega on täpselt sama hea. Ma mingi aeg tahaksin veel ristkaplist ka lahti saada, aga las ta natuke veel harjub uute suulistega ja siis proovime millalgi, kuidas ilma on.

Kui trennidest veel midagi täpsemalt rääkida, siis peaks vist hakkama vaikselt mingeid lihtsamaid külgliikumisi proovima, õlad sees jms. Samuti rohkem raskus tagaotsale, piltide pealt vaadates ta ilusasti otsib ratset küll, aga tagumik on täitsa kõrgel. :P Nii et palju poolpeatusi ja üleminekuid on vaja, üleminekud vajavad iseenesest ka veel harjutamist. Kui ta juba paindevahetusi oskab lõdvestunult ja ratsmes teha, siis üleminekutel, eriti tagasivõtmisel, kipub ikka üle ratsme minema, aga needki lähevad ainult paremaks.

KÕIGE ROHKEM pean ma muidugi veel töötama oma enda istaku kallal, ta ei saagi iialgi esiotsa pealt kergemaks muutuda, kui ma ise kogu aeg ette kukun ja tal seda raskemaks teen.

Päris ilus galopp, kui välja arvata, et ma jälle ette ennast kallutan.

No vaadake nüüd ometi seda tagumiku, küll upitab alles üles. :D

Tüüpiline mina, vaatan kaamerast eemale. ;)

Ainuke oht kolmeosaliste suulistega sõitmisel on see, et ta vahest harva kipub natuke liiga alla minema. Siin päris seda ei ole, aga kukal pole enam mu arust kõrgeim koht. Seda peab igatahes sõitmisel jälgima, et ta kaela rulli ajama ei hakkaks.

Ma ei saa aru, mida mu jalg siin sudib, aga Albatross on mõnus, selline poni olekuga. See pilt mulle lihtsalt niisama meeldib.

Siis meil oli üks põnev päev veel, siis kui Raikkülas pühapäeval võistlused olid. Kavas oli ka galopp, nii et oli ette valmistatud galopirada, mida õhtuks veel maha ei võetud. Ja siis me tegime vahelduseks tavatrenni asemel hoopis paar kiiret galopiringi Albatrossi ja Prexuga. Ma arvasin, et ega Albatross eriline kihutaja ei ole, selles suhtes, et teiste järgi võib-olla läheb, aga ise on ta tegelikult selline ettevaatlik... aga näed, joosta meeldis küll, läks päris meelsasti edasi. Ega ma muidu suur galoppide pooldaja pole ja ega võistlema ei lähekski, aga ma arvan, et vahelduseks oli meil mõlemal päris lõbus.

Väike soojendus

Ja täitsa jooksebki. ;) Ainult nõme valtrap on, mis niimoodi kortsu tõmbab.

Nädalalõpus plaanin temaga veel paar trenni teha ja siis saab nädalakese puhkust, ta on nii tubli olnud ju. ;) Noh, tegelt muidugi põhjus selles, et ise lähen ära, aga talle kulub ära küll väike puhkus.

P.S. Siiboja vaatas meil hambad ka üle, kõik korras. See, et ta vasakut pidi sõites vahest veidi suust tundub kange olevat, on siiski ilmselt painduvuse asi, lihtsalt tal on ühtepidi raskem.