Suve teine pool Raikkülas

Nii, ma nüüd esimese asjan peidan ennast natuke nurgas ja häbenen, sest pole niiiiii kaua midagi kirjutanud. Aga, kui üritada seda natuke välja vabandada, siis suvel oli kogu aeg päris palju tegemist. Pealegi oli Albatross Raikkülas, kus ta rohkem puhkas ja vähem trenni tegi + siis vahepeal veel kerge viirusehoog ka. Ma nüüd üritan igaljuhul kõigest lühikese kokkuvõtte teha.

Üldiselt ma olin ikka iga nädal vähemalt mõned päevad ka Raikkülas, siis sõitsin ka natuke, ülejäänud aja ta siis niisama puhkas, laiskles ja sai päevad läbi aina karjamaal rohtu mäluda. Oli see vast tore suvi. ;) Vahepeal oli natuke kahju, oleks tahtnud rohkem temaga tegeleda, aga samas talle kulus see kindlasti ära, muidu äkki olekski noore hobuse liiga ära tüütanud.

Need nädalavahetused (ja vahel ka nädala sees), kui ma temaga ikkagi sõitsin ka, olid suhteliselt okei. Trennis kippus mõnikord küll natuke üleliia energiline olema, aga selle üldjuhul sai enam-vähem ikkagi kontrolli alla. Mida on vaja eelkõige meil veel harjutada, on ikkagi galopitõsted ja õlast/tagumikust väljavajumine. Need on muidugi omavahel väga tihedalt seotud, sest tõsteid ta oskab küll, lihtsalt läheb valest jalast, kui ma asen tal välja vajuda. Mul on natuke piinlik, aga ma ausalt öeldes isegi ei tea, kas see on rohkem õlast välja vajumine, või tuleb lihtsalt tagumik suure kaarega järgi - ilmselt mingil määral isegi mõlemat. Aga ma nüüd olen mõne nipi kätte saanud, kuidas seda ära hoida ja niiviisi vaikselt ehk saame asja korda ka. ;) Väikestest voltidest tasub hoiduda ja suuremaid ringe hoopis teha, sest muidu on tal oma suure kasvu ja noorhobuse kehva tasakaalu tõttu raske ja siis hakkabki seal nihverdama, et ikka tasakaalus püsida.

Õigus, ühe korra tegin maaga ka kokkupõrke - jälle üks Albatrossi "hüplemishoogude" tulemus. Kõik korrad, millal ma olen ta seljast kukkunud, on ta oma arust vist millegi peale ehmatanud, siis hakkab ringi karglema, viskab ühlee ja teisele poole tagant üles ja maas ma olengi. :D Tean küll, et põlved kinni! jms, aga kui ma ilma jalusteta sõidan, ja parasjagu galoppi teen, siis ma ei hoia neid ju ometi lahti! :D Aga üldiselt on Alba närvikava minu arust ka natuke rahulikumaks siiski muutunud, pole tarvis iga asja peale üritada kuhugi joosta või hüpata, samuti läks meil nüüd viimane kord treiku peale panemine loodetust paremini. Lausa poole tunniga saime hakkama (okei, võib-olla oli kolmveerand). ;)

Muidugi siis, kui Albatrossil ja Prexul oli lõpuks aeg tagasi Sakku kolida (enne kooli algust), meil olid veel tallis omavahelised võistlused plaanis ja puha - siis otsustasid nemad haigeks jääda! Noh, muidugi nad ei "otsustanud", lihtsalt juhtus nii - ilmselt Ruilast võistlustelt see viirus kellegi kaudu Raikkülla tuli ja siis neile ka külge hakkas. Igatahes, köhisid nad kõik ja loomulikult ei saanud neid siis Sakku tervete hobuste hulka tuua. Niisiis lükkus see mõne nädala võrra edasi. Nüüd eelmisel nädalalõpul aga ikkagi lõpuks tulid tagasi ja praeguseks on kõik teised hobulised ka tagasi tulnud. Jõudsid lõpuks koju. ;)