Energiapomm

Eile oli päris lõbus, läksime hommikul varakult talli ja tegime kõik boksid ära, sest Jansal jõulumaade korraldamise vahelt eriti aega ei ole.
Nii kui talli jõudsime, viskasime Albatrossi ja Prexi karjamaale, seal nad said oma hommikusöögi ja natuke niisama laiselda, kuni me bokse tegime. Vahepeal käisin Albatrossil abis tiigi pealt jääd lõhkumas - seal oli küll väike auk sees, kust Prex joomas käis, aga Albatross muidugi ei julgenud nii väikese augu pärast nii lähedale minna ja siis ta seal vaatas nõutu näoga ringi. :P Lõhkusin augu veidi suuremaks ja kaldale lähemale, siis julges tema ka natuke sealt juua.

Natuke julgeb juba juua.

Peale joomist mässasin temaga natuke niisama karjamaal, samal ajal aga vedas Hesti mööda kaugemal asuvat kruusateed vankrit, mis koledasti kolises ja sellega Albatrossi tähelepanu endale pööras. Selle ajal ma klõpsisin digikaga Albatrossi siit ja sealt poolt, poiss poseeris mitu minutit täiesti liikumatult, üksisilmi kolisevat vankrit jälgides.Vot nii vaataski ja ei pilgutanud silma ka mitte.

Siis mingi hetk arvas ta, et kaua ikka niisama seisab ja vahib - teeks midagi. Ehk siis viskas saba kõrgele nagu araablasest täkk, tegi paar ringi uhket traavi ja siis pani täies galopis (mööda külmunud kõva karjamaapinnast, ai :( ) Prexu juurde, kes teises kopli otsas heina nosis. Ja siis muidugi rahunes jälle.Mina? Ma olen siin kogu aeg rahulikult heina söönud.

Igatahes, oli näha, et energiat tal küllaga, sest enamasti ta koplis mingeid krutskeid ei tee, jalutab niisama omaette ringi.

Niisiis, veidi aega hiljem tõin ta ära, puhastasin talli ees. Kinni ei sidunud, päitsenööri viskasin lihtsalt üle turja, nii et kui ta ära astuda tahtis, sain kinni võtta ja ta jälle seisma panna. Päris lihtsalt läks, ta sai kiiresti aru, et paigal seista on kõige lihtsam. Isegi kamp väikseid lapsi, kes talliekskursioonil käisid, ei häirinud teda eriti.

Valjad panin talle pähe ja mõtlesin, et lähen käin temaga veidi platsil. Tegelikult plaanisin küll minna platsi kõrvale jalutama, sest plats on külmunud ja seetõttu veidi konarlik, aga ohutuse mõttes läksin lõpuks siiski platsile. Nimelt platsi poole jalutades digimuutus rahulik Albatross jällegi ülienergiliseks "ma-olen-oma-arust-täkk"-loomaks, tegi käe kõrval midagi üli-koondtraavi ja hispaania sammu vahepealset (ehk siis tõmbles, noh, kui lühidalt öelda :D), üritas vahepeal ka esi- või taguotsa maast tõsta ja oli üldse selline raskesti käsitletav. Päris käest ära ta mul ei läinud, tegi oma uhkeid traavisamme ikka käekõrval vähemalt, aga kartsin küll, et ühel hetkel võib ta lihtsalt plehku ka panna. Seepärast viisingi ta siiski platsile, panin aia kinni ja lasin ta hetkeks seal lahti, las teeb oma kitsehüpped ja pukid seal ära, kui nii suur tahtmine on.

Siis muidugi sellist tahtmist enam ei olnud, minu ajamise peale jooksis korraks platsi teise otsa ja siis jäi sealt mulle sellise nunnuka-näoga otsa vaatama, et mida me nüüd siis edasi teeme. :P Noh, siis toimetasingi seal jällegi rahuliku loomakesega, tegime mingeid lihtsaid asju - taandamine, esi- ja taguotsa eest ära liigutamine, hääle peale edasi ja tagasi minek, paigal seismine teatud aja jooksul jms. Tagasi tulles oli ka hobune vana rahu ise, lasin ta jälle karjamaale.

Aga see ei olnud veel kõik, peale lõunat tõin ta jälle ära ja saduldasin. Läksime kolmekesi platsile, mina ja Sille sõitma ning Egle kordetama. Mõtlesin küll, et Albatross sai oma energi selleks päevaks juba välja elatud ja ta oli terve päev ju karjamaal olnud, aga ilmselt eksisin. Mul oli juba kahtlane sisetunne, kui sammus platsi kõrvale läksime, sest ta oli hästi erksa sammuga (seda on ta muidugi alati, aga seekord kuidagi teisiti). Sammu käies ta tõmbas korra kaela kumerasse ka ja siis vehkis peaga, aga midagi muud sellele ei järgnenud. Ometi ütlesin ma, et kui ma ta nüüd traavi ajan, siis käin alla ka. :D

Mul oli täitsa õigus. :D Esimene kord traavi ajades viskas ta lihtsalt mitu õige korralikku pukki, aga sain ta tagasi sammu võetud. Sammu võtmine pole aga eriline lahendus, otsustasin, et kui tal energiat nii palju on, siis pean ta sellest lollitamishoost lihtsalt läbi sõitma, et siis energia trennile kuluks. Minu kogemused aga ilmselt ei ole piisavad sellise kohati "peru" hobuse jaoks, et teda sealt lihtsalt läbi sõita, seega järgmine traav, kus ta täpselt samamoodi käitus, aga ma teda aina edasi sõitsin, mitte tagasi ei võtnud, lõppes mulle igaljuhul maaühendusega. ;)

Ma mõtlesin, et niisama kohe jälle selga ronida oleks suhteliselt mõttetu, sest 99%-lise tõenäosusega järgneks sama asi. Selle asemel hoopis kordetasin teda seekord ja vaadates, millega ta kõigega kordel hakkama sai, siis ega ei oleks tahtnud seljas olla küll. ;) Aga olnud ennast välja elanud, jooksis lõpus päris lõdvestunult kordel. Enne tunni lõppu läksin korraks veel siiski selga, lihtsalt põhimõtte pärast, et poleks "hobuse võit". Paar minutit sammu ja mõned traavijupid ka, siis tulin maha. Noh, vähemalt lõpp hea, kõik hea. ;)

Siit moraal: hobune PEAB saama väljas liikuda! Ta oli küll tevre eilse päeva sisuliselt õues, aga see ei tähenda midagi, kui ta enne seda mõnel päeval on tavalisest kauem boksis olnud.

Lühidalt tänasest ka - olin juba ette targem ja otsustasin teda enne trenni kordetada - oli ka energiline, kuigi täna rahunes pisut kiiremini kui eile. Peale kordetamist sõitsin ja oli täitsa okei. Kuigi, ma tundis, et ta oli sellest kordetamisest vist veidi vässu küll, pisut oleks võinud ehk vähem teha. Aga pole hullu, nüüd saab paar trennivaba päeva, ja KINDLASTI koplisse. ;)
Teise trenni ajal, mis oli peale meie trenni, läksin temaga lihtsalt sinna jalutama. Ta oli üsna märg ka - panin küll teki peale, aga ei tahtnud päris kohe lihtsalt boksi või karjamaale seisma visata.