Palju õnne, Albatross!

Täna on Albatrossil siis sünnipäev, poiss on nüüd täpselt neli aastat täis.

Kui mõtlen sellele, kui noor ta tegelikult on, siis pole mul küll õigust vinguda selle üle, et ta mingeid teatud asju veel ei oska, sest ta on nii-nii tubli! Mul on temaga väga vedanud. ;) Mingi kingituse tahtsin ka talle välja mõelda, aga avastasin, et meil on nagu kõik olemas, mis vaja. Ja tal endal nagunii vist kingitustest üsna ükskõik, kui välja arvata porgandikuhi, mille ta ka kindlasti täna saab.

Meil oli vahepeal paar päeva väike mure jalgadega, Albatross jooksis kuidagi kangelt veidi. Traavis oli rütm hoopis teine ja galoppi tundus tal olevat hoopiski ebamugav joosta. Ma ei teagi täpselt, mis seda põhjustas, kõrvaltvaatajad ei pannud üldse midagi tähele, aga ma ju ometi tean, mida seljas tunnen. Igatahes, see mure kadus sama kiiresti, kui tekkis. Mul on väike teooria küll, mis võis põhjuseks olla, eks ma kontrollin seda. Peaasi, et nüüd kõik korras.

Poiss ise on jätkuvalt tubli. Ta on aja jooksul tunduvalt julgemaks ja enesekindlamaks muutunud. Üleeile näiteks ei läinud me otse maneežist talli, vaid õue kaudu ringiga. Juba pime oli, väljas polnud ühtegi teist hobust ja Albatrossiga ei ole ma veel sealpool talli ja maneeži käinud. Lisaks oli koer kõrval aias väga närviline ja klähvis meist paari meetri kaugusel. Albatross ei teinud aga teist nägugi, kõndis rahulikult kõrval ja uudistas ringi. :P Aasta tagasi oleks ta sellise asja peale tuhatnelja kuhugi poole ajama pannud.
Kui temaga talli lähedal ringi jalutan, siis tahab ka ise iga nurga ja eseme üle nuuskida, pole sellist võimalustki, et ta millestki suure kaarega hirmu pärast mööda sooviks minna.

Vaatasin eile esimesi pilte Albatrossist ja Prexust, nende saabumise päeval tehtud. Albatross oli ikka eriti väike. Okei, tegelikult turjakõrgus oli ainult paar cm madalam kui praegu, aga nägu ja keha ja kõik muu oli täitsa tite oma. Nüüd on ta juba täitsa hobune. :)