Tuesday, September 22, 2009

Natuke pahasti

Albatross oli trenni alguses väga imelik, selline kange ja kramplik seljast (eile oli ka natuke) ja mul hakkas tunduma, et ta lonkab üht tagajalga. Kedagi platsil ei olnud, kes vaadata saaks, seega tulin alla ja panin ta kordele. Neist tagajalamuredest aru saamine on ka ju 100x raskem, kui esijalgadest, ma päris otseselt lonkamist ei näinud, aga ta jooksis VÄGAVÄGA lühikeste sammudega ja kramplikult. Ma jõudsin küll juba mõelda, et mida ma temaga ometi teinud olen. Eile trennis püüdsin ka vahelduseks soojenduseks teha hääästi rahulikku ja pikkade sammudega traavi (tavaliselt teen hästi aktiivselt just alguses), aga üldse ei õnnestunud. Ja nüüd kordel oli ka täiesti jube vaadata, aga siis ma ikka jõudsin järeldusele, et asi on liiga kahtlane, niimoodi ta pole küll kunagi liikunud.

Kuna ma midagi pääris selgelt ikkagi ei näinud, siis mõtlesin, et proovin ta jalga natuke painutada - üksi on seda muidugi raske pisut teha, aga sain hakkama. Peale painutamist jooksis ta esimese ringi kordel praktiliselt kolme jala peal :( Kuna ma pole selles teemas just spetsialist, siis proovisin korra teise tagajalaga ka, et võrrelda, aga sellega polnud mingit probleemi.

No igatahes viisin ta sisse ja uurisin jalga tükk aega, midagi näha ei olnud. Pulssi katsudes aga sain aru, et jama peab olema sõrgatsiliigese või kabja kandis, mitte kõrgemal. Kuna Pixie Taanis (kus ma niiiiii palju selliste asjade koha pealt targemaks sain) ütles, et sellisel juhul on väga tihti tegu kabjaabstsessiga, siis ma kohe läksin noaga ta talla alla urgitsema ja leidsingi üles põletikukolde...

No igatahes nüüd ta peab natuke tervenema, ma üritan homme Equipalazone'i ka kuskilt muretseda talle ja... loodan, et saab kiiresti korda.

Enda pead taon sellegipoolest vastu seina, sest ilmselt oli tal see jama juba eile, aga mina tegin rahumeeli mingi 30 minutit trenni vaese hobusega. :S Mõtlesin, et ta lihtsalt peale puhkepäevi natuke käest ära + uusi suulisi proovisin jms... Aga midagi näha polnud ka, sest teisi inimesi oli samuti platsil, nad oleks ju öelnud midagi. Ja noh, pole ime ka, sest tänagi (kui asi juba halvem oli), ei saanud ma alguses päris täpselt aru. Oeh, aga rumal olen küll, võiks ju oma hobust nii palju tunda, et aru saada, kui ta parasjagu valu pärast protesteerib. :(

1 comment:

R said...

Aga mõtle, et sa vähemalt kohe tegutsesid ja õigesti ka! Tubli.