Kordepäev

Jep, kuna mul eriti palju aega ei olnud, siis mõtlesin vahelduseks pisut kordetada. Ainult kaitsmed peale, valjaid ega mingeid lisavidinaid ei pannud, kordetasin päitsetega.

Täitsa üllatav oli, et ta ei proovinud täna kordagi oma kiirendusi või rodeot teha, sest tavaliselt on see tüüpiline väljaelamise viis kordetamise alguses. Eks ma häälega rahustasin ka juba enne, kui ta suuremale ringile lasin, ja Albatross jäi ilusasti sammuma.

Esialgne eesmärk oli lasta lihtsalt pikalt järjest traavi, kuni ta ennast täielikult ära lõdvestab ja hea rütmi leiab. Ta vahel kipub trennides oma sammuga veidi kiirustama, ja ilmselt minu edasiajavate märguannete peale ka pigem lisab samme, mitte ei pikenda neid. Seega tahtsin ta jooksma saada tema jaoks mugavas, ühtlases tempos. Kui ma saan ta mingi aja jooksul niimoodi liikuma, et hobune on silmnähtavalt lõdvestunud, teda pole vaja edasi ajada ega ka tagasi võtta, siis peaks ta teoreetiliselt oma "loomuliku tempoga" liikuma ja siis ma tean enam-vähem, millist tempot ta/ma peaks üritama ka ratsutades hoida.

Kui ma selle lõpuks (enda arust) enam-vähem kätte sain, siis see oli isegi vidi kiirem kui keskmisel hobusel... mulle tundus vähemalt. Seega ma ei pea üritama teda väga palju aeglasemaks sõita, aga no kindlasti ka vältima kiiremat jalgade liikumist, kui tal see niigi pisut kiirem on, kui tavaliselt.
Galopis kusjuures on vist Albatrossi puhul vastupidi - tema galopisamm tundub tihti aeglasem, kui mulle meeldiks. Aga seda ma korde peal järgi proovima ei hakka, võtaks ilmselt liiga kaua aega ja oleks liiga väsitav talle, enne kui selle päris "oma tempo" kätte leiab. Võib-olla kunagi hiljem...

Teine asi, millega ma plaaniväliselt tegelema pidin, oli pehme kontakti hoidmine - seekord siis pigem tema poolt.
Kunagi aastaid tagasi, kui ta alles ratsahobuseks saamist õppima hakkas, kordetasin teda ju valjastega - oli enamvähem ok. Aga siis kui ma mõni kord hiljem päitsetega seda teha üritasin, vajus ta ikka väga raskeltt oma pea ja keharaskusega päitsete otsa. Mitte selles mõttes, et ta oleks tahtnud ära kuhugi tirida, aga ta sisuliselt rippus selle korde otsas - nagu hobune ratsme pealegi toetuda saab, ainult et päitsete puhul pole ta nii tundlik (midagi pole suus ju) ja seega see jõud on kõvasti suurem.
Sellest ajast peale kui ma Albatrossiga regulaarselt temaga ratsutama hakkasin, olen teda üsna harva kordetanud, tõenäoliselt on aga aidanud maatöö, surve peale järgi andmine jms, nii et need üksikud korrad on ka päitsetega kordetamine üsna edukas olnud, polnud enam sellist meeletud tirimist. Kuid midagi sellest on siiski jäänud....
... sest täna vasakut pidi galopi ajal (tegin paar tõstet ta tähelepanu äratamiseks) ikka kipus kohati liiga raskeks muutuma. Üldse paremaks ei läinud, võtsin traavi, ikka ei läinud - ja seetõttu pidin ka sellega midagi ette võtma.
Alguses siis lihtsalt sammus ja väga väikse ringi peal ümber minu, sest mida suurem ring, seda raskem on tal meie kahe vahelist kaugust arvestada ja mida pikem korde, seda ebatäpsemaks lähevad ka minu märguanded. Proovisin enda kätt võimalikult ühe koha peal kogu aeg hoida ja kui korde pingule läks, tegin väikse nõksatuse, kutsudes teda tagasi, seejärel jälle käsi paigale. See toimis küllaltki hästi, väikselt ringilt läksin edasi suuremale ja sammust traavile. Galoppi kül sedapidi rohkem ei proovinud - võimalik, et kõik poleks kohe ideaalne olnud ja mul ei olnud selle jaoks rohkem aega. :P
Paremat pidi ta on veidi tundlikum, kusjuures nii ratsme peale, kui ka - nagu selgub - päitsetesurve peale... kuigi antud juhul mõjuvad päitsed ju pigem vastasküljele ehk vasakule põsele...? Eks see ole tõenäoliselt kõik siis ikkagi tema kõverusega seotud. Igatahes paremat pidi ei olnud mingeid probleeme, ka galopis mitte. Lõpp hea, kõik hea. :)