Albatross ja teised hobutegelased

Kui ei ole Albatrossi, siis on teised hobused eksole - ma loodan, et ta nõus neile oma blogi laenama mõneks ajaks.

Nüüd eile olid Seb ja Pirelli mõlemad koos trennis teistega (Pirellil kusjuures vist esimest korda üldse keegi teine seljas) ja nii mõnus oli vaadata neid kõrvalt. :) Kõik, mis hästi välja ei tulnud, läks ikka minu südametunnistusele ja kuigi ma enam-vähem tean ju, mis nende nõrgad küljed on, siis ikkagi sain taaskord kinnitust sellele, mida me kõige rohkem harjutama peaks. Aga palju oli ka positiivset, nii et see tegi tuju heaks.
Eriti üllatas Pirelli - ta oli lihtsalt supertubli. Või noh, tegelikult ta ongi selliseks mõnusaks läinud kohati, aga see on hea märk, et ta ONGI selline, mitte ei sõltu nii väga sellest, kes seljas on. Ei ole nii, et ühe ratsanikuga harjub ära ja siis teisest ei saa aru (kuigi tema puhul ma poleks imestanud). Ainuke probleem oli selga minemisega, ta ei seisnud väga paigal ja ma aitasin hoida, samas on teada, et ega talle see hoidmine ka väga ei meeldi - lõppkokkuvõttes läks hetkeks väga närvi. Aga rahunes kiiresti ja edasi oli kõik okei. Galopis on ta muidugi väga toores, aga traavis oli nii ilus liikumine, lõdvestas täitsa ja super.

Sebastian ei viitsinud edasi liikuda. See oli minu jaoks jällegi veider, sest jah, närvitüübilt ta on küll selline päris rahulik tüüp ja kui platsil seista tükk aega, siis jääb enam-vähem magama :), aga sellist probleemi, et ta trenni ajal laiskleks, pole küll ette tulnud. Sammus võib-olla on pisut väheaktiivne, samas ma nõuan sammus alati kõikidelt päris korralikku edasiminekut ka. Traavis on ta enamasti selline iseliikuja, et kui jooksma saab, siis lihtsalt jooksebki, ja galoppi tahaks ma tihtipeale isegi pisut rahulikumaks. Et selles suhtes oli kummaline, aga ei vinguks väga ka tema kallal siiski, tal on lihtsalt rasked ajad praegu.

Nii palju siis neist. Minu aega on viimastel päevadel sisustanud üks hässsssssssssti armas poniprojekt ja siis veel üks sadulat mitte salliv suur (umbes 180 cm kõrge) projekt. Poni on niinii vahva, et kindlasti üks mu lemmikponidest - järjekordselt, aga hea on ju, kui on palju lemmikud - ja õpib kiiresti. Viitsib liikuda ka ja siis on nii lahe temaga platsil ringi siblida. :) Suur elukas on ka tegelt päris mõnusa iseloomuga, sõbralik ja rahulik, ainult sadulavööd ei salli ja teeb korralikku rodeot, kui midagi ümbert kinni tõmmata. Aga siis, kui rodeo läbi, on kõik jälle parimas korras ja kõõlusin juba sadulaski natuke (kõõlutud on tal kodutalliski).

Toredad kõik. Kui ma nagunii praegusel ajal põhimõtteliselt kogu oma vaba aja tallis veedan, et saaks Albatrossile järjekordselt paari tunni pärast midagi silma tilgutada (hmm, see vist ongi see kurikuulus asi nimega "vastutus", mille eest kõiki tulevasi hobuseomanikke hoiatatakse), siis peab ju millegagi aega sisustama.

Mis Albatrossi puutub, siis ta sai eile korraliku puhastuskuuri, mille jälgi oli isegi täna veel kohati näha (st täitsa 4 valget sokki oli võimalik üles leida). Käisin korraks lausa maneežis temaga, aga ilma minupoolse aktiveerimiseta ta midagi teha ei viitsinud ja ma ei raatsi teda praegu väga mõjutada selles suhtes - las olla nii nagu tahab. Muidu karjamaal oli küll jälle actionit täna hommikul teinud sõpradega, nii et vähemalt ühe tuju meist kahest ei ole kogu selle jama tõttu nullis. :) Ahjaa, selle aja jooksul, millal ta tallis järgmist rohukorda ootas, aitas vist 5 boksi heinajäänustest tühjaks koristada, tõstsin teda aina edasi järgmisesse. Tubli, tubli!
Vet käis ka jälle ja enam-vähem sama lugu mis varem, ainult et Albatross näitab üha enam välja vastumeelsust oma veenide torkimise suhtes. Ühe rohu saime juurde ja nüüd siis ootame taas reedeni. Aga jah... võib veel nädalaid minna... eks ma valmistun vaikselt pankrotistumiseks ja selleks, et mul veel tükk aega kooli ja talli kõrvalt ühtegi vaba hetke ei jää. Aga noh, he's all worth it!