Teised hobused on väga tublid ja toredad olnud. Loomi, kellega tegeleda, sajab praegusel ajal justkui taevast alla, nii et igavuse üle ma ei kurda, aga kõige tähtsam on siiski puudu.
Täna-homme annab Annike trenne, vaatasin ja kadetsesin küll, et ma ei saanud minna, aga mis teha. Mitu korda mõtlesin (ja mõtlen praegugi, et oleks võib-olla võinud) Sebastianiga minemise peale - ta on viimasel ajal sammus ja traavis vääääga mõnus olnud, galopis veel mitte nii väga - aga ei läinud ikkagi. Tore oleks olnud kindlasti, aga noh... mingil põhjusel otsustasin seekord nii.
6 comments:
Selleks ju treenerid ongi :)
Ma ei saanud praegu hästi aru... :P Mis mõttes, selleks?
Soovin Albatrossile kiiret paranemist.
Oh, aitäh. :) Ma soovin ka, kohe väga...
Et minna kasvõi( või õigemini pigem) noore hobusega trenni :)
Kui mul valik oleks, siis ma läheks PIGEM ikka Albatrossiga, sest nende noortega ma oskan veel ehk ise ka üht-teist ette võtta, aga just Albatrossiga on selline tupik kohati, kust edasi on raske liikuda.
Tegelikult on muidugi ükskõik, kellega trenni minna - kasu on alati, aga mulle lihtsalt endale ei meeldi nii minna, kui hobune veel kõige elementaarsemaidki asju ei oska. Sebastian peaaegu tegelikult oskab juba, seepärast olingi kahevahel...
Post a Comment