Minu panused on veel Musta peal, kes polnud küll puhas, aga vähemalt mitte poris sukeldumas käinud. Mis temasse puutub, siis olen seljas istunud ja sammu käinud. Ma olin veendunud, et temaga läheb selleni jõudmiseks ÜLIkaua, sest tüüp ju ei oska paigal seista. Aga kuna otsustasin sellest hoolimata temaga kuhugipoole edasi areneda, siis tutvustasin talle sadulat (ei olnud mingit probleemi) ja avastasin poolkogemata, et erandkorras on Must nõus paigal seisma küll - just täpselt siis, kui ma talle selga üritan ronida, aga mitte mingil muul ajal. ;) See oli igatahes kasulik avastus ja nüüd on selgunud, et keegi olevus seljas teda ka kohe üldse ei häiri. Tubli. Endiselt häirib aga paigalseismine ja see, kui olevus ratsmeid näppima hakkab. Aga see on täitsa normaalne, nii et... läheme lihtsalt siit vaikselt edasi.
Albatross - tema oli täna... täitsa hää. Olen proovinud traavis ratsme ette andmise harjutust - see peaks nagu tõestama, et hobusel on miski self-carriage olemas. Või siis teistpidi - tõestab, et Albatrossil ei ole mingit self-carriage't olemas, sest me ei saa sellega eriti kenasti hakkama. No seda võib-olla on liig öelda, et ta üldse ennast ise ei kanna, sest praegusel ajal ta küll väga palju ratsme otsa ei toetu (ja ma üritan ka mitte lasta), aga ratset ette andes ei säili tal samasugune hoiak nagu kontakti olemasolul. Samas, kui aus olla, siis.. seda ongi natuke palju loota, võttes arvesse just minu eelmises postituses kurdetud stabiilsuse puudumist meie sõidus - kui ratsmekontaktigagi on ühtlust ja stabiilsust raske saavutada, siis täiesti loogiline, et kontakti ära andes see hobusesse kuskilt järsku ilmuda ei saa.
Aga no see oli see kõige keerulisem asi täna; palju-palju muuga jäin rahule. Kauuuuuuugel sellest, mis mu ideaalpilt välja näeb, aga parem sellest, mis tavaliselt. Testime praegu ka veidi suuremaid (st pikemaid) suulisi - hetkel ei ole vahest väga aru saanud, aga... noh.. annan natuke aega. Mis mul muud üle jääb, enne kui ühtegi uut ja paremat ideed ei tule. Keskendun endiselt sellele, et ratsmekontakt tema jaoks võimalikult pehmeks ja meeldivaks teha. Vahel tundub, et tema keskendub mulle vastutöötamisele - et võimalikult palju suulisekontakti ignoreerida, tugevdada või vältida, aga... loomulikult see pole nii. Ta lihtsalt ei saa veel sellest kõigest aru ja minu ülesanne on aidata tal selle arusaamiseni jõuda, ükskõik kui kaua see aega peaks võtma. Ükskord saame hakkama - eksju, Albatross?
Midamida, jälle viis jutt probleemideni. Ei ole nii, tegelt oli ikkagi väga hea trenn. Ausalt. :)
No comments:
Post a Comment