Wednesday, June 13, 2012

Nüüd nad teatavad mulle seal Eestimaalt, et Albatross praktiliselt enam ei lonkagi, vähemalt nemad küll aru ei saa. Pidid video mulle saatma tõestuseks/kontrolliks. No olgu see väike longe siis olemas või mitte, ega tegelikult ju vahet pole - igatahes tähendab see seda, et Albatrossil on vähem muresid ja rõõmsam elu! Ma tean küll, et see liigeseprobleem pole otseselt ravitav, vaid saab ainult asja leevendada, aga... I'll take that then, thank you! Lihtsalt tahtsin toredaid uudiseid jagada.

Ja mis veel, olen nüüd peaaegu iga päev mõne hobusega trenni ka saanud ja lihtsalt S U P E R on. Praktiliselt kõik mu praegused hobused kipuvad eelmise sõitja hoopis teistsuguse sõidustiili tõttu pidevalt väga rulli minema, seega põhiliselt õpin praegu hobuseid ratsme tagant välja sõitma. Mul pole selliseid rullis hobuseid elus just eriti palju olnud - ainult mõned sellised, kes juba loomu poolest kontaktivältijad on, mitte aga treeningu tulemusena selliseks muutunud. Ja oioi, kui raske on neid TEGELIKULT saada uuesti ratsmele järgi sirutama ja ratsaniku käele "vastu tulema"... aga tänu neile olen nüüd selles osas kah tunduvalt targem ja osavam ja õpin järjest juurde midagi sellist, millega ma siiani pole eriti tegelenud.

Positiivne on muidugi see, et kõigi hobustega on selle nädala ajaga juba mingi muutus toimunud - kellega rohkem, kellega vähem. Sellise asja juures on raudselt kõige olulisem osa kannatus. Sa pead lihtsalt järjekindlalt oma asja ajama, märguandeid kordama ja kordama ja kordama ja ootama, et üks hetk hobune sinust aru saab ja õigesti reageerima hakkab. Sa pead hobusele andma võimaluse ja ootama, et ta sellest kinni haaraks, sest mitte miski ei SUNNI ühtegi hobust ratsme tagant välja tulema. See on igaljuhul hobuse enda tahe ja usaldus ratsaniku käe vastu, mis lõpuks tulemusteni viib.

Ja kui mulle mõnel hetkel esimeste trennide jooksul tundus, et see, mida ma teen, ei vii ju kuhugi - hobune on ikka ebastabiilne,  kontakti ei võta, kiirustab ja ma olen lihtsalt nagu mingi kaasreisija seal seljas, kelle peaaegu et ainuke eesmärk on hobust mitte segada - siis veidi aega hiljem, kui kõik justkui imeväel ideaalselt toimima hakkab, tuletan endale kurjalt meelde "ole parem vait ja kuula, mida sulle räägitakse". :D Ja no minu arust treener peab olema täpselt selline inimene, kelle soovitusi sa alati järgid, sest isegi kui sa ei saa aru, miks see asi just praegu kasulik peaks olema, siis sa TEAD, et tal on alati õigus.

No comments: