Saturday, April 4, 2015

Võistlused

 EDIT: Lisasin lõppu lõbusa võistlusvideo.

 Teen siis kiire kokkuvõtte ka tänasest naljast nimega "koolisõiduvõistlus". :) Peale pikka kaalumist ja kahevahel olemist otsustasin Fairyga minna ühte lihtsat skeemi proovima - teadsin küll, et ega ta päris valmis pole, aga juba keskealise märana, kes pole vist? kunagi võistlemas käinud varem, tuleb talle kindlasti see kogemus kasuks; ja kes teab ka, millal mul (väga lahtiseid tulevikuplaane arvesse võttes) järgmine kord selline võimalus tuleb. Pealegi on ta viimaste nädalatega ikka väga suure hüppe oma arengus teinud ja päris asjalikuks kohati muutunud.



Idee järgi oleks võinud kahte skeemi sõita, aga kahjuks sammust galopile tõstmised ei kuulu veel mitte kuidagi meie oskuste pagasisse, nii et jäi üle see närune A5, mis on mu arust kõige ebameeldivam ja igavam A-skeem vist üldse, mida kunagi sõitnud olen. :P Väga lühike, vähe harjutusi, + vasakust jalast galopiosa koosneb täpselt ühest 20-meetrisest ringist, millest pool peaks olema venitatud sammudega. Ehk suht keeruline tegelikult, sest hästi vähe on aega kõige jaoks, sh üleminekute ettevalmistamine seal galopis jne. Aga see selleks...

Kui ma alguses kartsin ta ebapiisava ratsastuse üle, siis see tegelikult ei kujunenud probleemiks - soojenduses oli ta väga tubli ja isegi vasakust jalast galopp oli peeglist vilksamisi päris kena vaadata, nii et sealkohal jäin igati rahule. Küll aga põgenes kogu see kenadus nelja ilmakaare poole niipea, kui ta üksinda taas võistlusmaneeži sisenema pidi. Nimelt jäeti millegipärast seekord maneežiuks võistlus- ja soojendusmaneeži vahel lahti (ja ma vist ei olnud ainuke, kelle sooritust see tugevalt häiris) - igatahes ei suutnud ma mära panna uskuma, et JAH ta peabki üksinda nüüd 2 minutit seal veetma ja ei saa teiste juurde kohe tagasi minna. Tema närvilisus ei seisne selles, et ta kisendama või pea laes ringi tormama hakkaks, aga läks küll väga kramplikuks, kiirustama, ja mis kõige hullem - see maneežiukse külgetõmbejõud oli kordi tugevam kõikidest minu märguannetest ja seda skeemi lõpuni välja. Video pealt hiljem vaadates tundus tegemist olevat mingi äsja sadulasse pandud noore hobusega, kes kõiki sirgeid väga sinka-vonka või külg ees jooksis ning kõik pöörded kas vääääga suure kaarega üle võttis või hoopis järsult õlaga sisse trügis (täiesti olenevalt siis sellest, kuhupoole see nõiutud uks jäi). Seljas oli mul reaalselt mõnes kohas ikka väga tegemist, et ta konkreetselt seisma ei jääks ja jõuga hoopis vastupidises suunas meie harjutusega ära ei tõmbaks. Korra, kui tal see väga tõsiselt plaanis oli, siis torkisin teda hetkeks küll kannusega ka, sest no päris vastu ei tohiks siiski hakata - siis selle peale ta kurjustas muga korra, vehkis sabaga ja tegi piuksatades mingi protestitõmbluse, aga otsustas siis ikkagi edasi liikuda minu valitud suunas.

Kokku kraapisime ikka vähemalt selle 50% täis ja mõned peale ka (isegi hästi, arvestades, et mul tõesti MITTE ükski harjutus ilusasti välja ei tulnud) - ja kuigi kahju on muidugi, et ei õnnestunud sooritada sellist skeemi, milliseks ta ratsastuse poole pealt tegelikult võimeline on, siis vähemalt niivõrd-kuivõrd saime selle asja ikkagi läbi sõidetud ja kokkuvõttes kulus see käik märale kindlasti ära, sest kui M temaga ise kunagi mõne väikse võistluse teha plaanib, siis seda mära "võistlusnärvi" kuidagi teistmoodi lahendada ei saagi kui lihtsalt käies ja harjutades. Muidugi jääb ta kodus ka sageli peale teiste hobuste lahkumist maneeži üksi, aga kuna seejäral pannakse uks jälle kinni ja rahu majas, siis kestab see kerge keskendumishäire vaid pool ringi ja peale seda saab ilusasti tööga jätkata.

Noh, vähemalt ühelt kohtunikult sai isegi pooleldi positiivse kokkuvõtva kommentaari: heade liikumistega hobune, kuid tundus täna veidi tõrges. :D Teisele kohtunikule vist jäi mulje, et me lihtsalt olemegi väga koolisõidukauged eksemplarid ja ei tea veel päris täpselt, mida pööramised või sirgete sõitmised või misiganes muud asjad endast kujutavad - aga noh, ma ei saa teda ka süüdistada. :P Mulle ilmselt oleks sama mulje jäänud.

Videot kah teile siis, mis seal ikka. Mu lemmikkohad on esimene sissesõit, mis pigem serpentiini meenutab; ja paremast jalast galopile üleminek, kus Fairy väga innukalt ukse poole lendlema hakkab, kuni ma ta suureks kurvastuseks kuhugi ringile ära keeran (ja see, nagu näha, ei meeldinud talle). Vasakut pidi galopis viskas ka mingi nalja sisse, seda ma ise ei mäletanudki enam.

4 comments:

Anonymous said...

Kus te võistlemas käisite? :)

Ingrid said...

Saksa tallis

Kaisa said...

Parem, kui kõik minu skeemid kokku, niiet minu meelest väga tublid :D

Ingrid said...

Ei nõustu... (olles vähemalt ühte sinu skeemi näinud :P)