Uus sadul!

Nädala alguses käisime Tartu kandis veidi ringi, mõnda talli vaatamas. Üsna kindlalt olen otsustanud ära ka, kuhu ta viin. Varsti kirjutan blogisse ka.

Eile me mässasime niisama, mingit erilist trenni ei teinud. Point oli tegelt selles, et mind ikka veits häirivad need punnikesed sadulavöö kohal. Ei mina saa aru, kas need lähevad halvemaks või paremaks. Kuna ma eriti sadulat ei tahtnud panna, siis mõtlesingi, et teen miskit muud. Võtsin ta siis ilma sadulata maneeži, üritasin käekõrval midagi teha - õlad sisse isegi sain veidi, aga tagumikku välja ei saanud. Kui ma nüüd eelmise lause peale mõtlen, siis loogiliselt kui õlad on sees, ongi tagumik ju väljas. :P Aga tagumik väljas ma mõtlesin nagu renversit (traversi ehk tagumik sees vastand), ühesõnaga peab painutama ennast liikumise suunas ja vot see ei tulnud välja. Ma pikalt tegelikult ei üritanud ka. Siis üritasin talle ka selgeks teha esimesi samme piafee ja hispaania sammu õppimisel. :D See oli küll täiesti lihtsalt nalja pärast - pmst et ta peab jalgu puudutuse peale ülesse tõstma ning neid seal ka hoidma, esijalga pidi natuke ettepoole ka viima. M. Thomsen õpetas seda oma kursustel paljudele ja ma mõtlesin Alba peal järgi proovida. Niisama.

Pärast läksin veidi selga ka. Naljakas oli, ma ei saanud talle selga - läksin niigi mingi tooli pealt, aga ta ei tahtnud just päris õiges kohas seista ja siis ma lõpuks otsustasin kuskilt poolviöltu kaela juurest ennast sinna turja peale venitada. Sain kuidagi kõhuli üle ja siis vingerdasin seal nii kaua kui jala üle sain. :D Mul on hea meel, et keegi ei näinud. Tegin sammu ja traavi. Avastasin, et sadulata ma olen traavis suht saamatu (kunagi sõitsin tihti sadulata mõne hobusega ning sain kõik tehtud). Tasakaal oli ses suhtes okei, et maha ei hakanud kordagi vajuma, aga potsusin küll suht tugevalt, Albatross muidugi oma liikuva seljaga pole ilmselt kõige mugavam selle jaoks ka. Potsumist sain vältida ainult natuke jalgadega rohkem hobuse ümbert kinni hoides, aga siis mul tuli 250% toolistak, ehk jalad läksid täiesti ette ja siis ma istusin jumala vale koha peal ja siis oli üldse igati halb.

Proovisin sammus mingeid külgliikumisi - muud ta nagu natukene isegi mõistab, aga tagumikku rajalt sisse ei oska ta tõesti tuua. Peatuselt saan seda teha (nt pööret esiotsal), aga liikumise pealt ta lihtsalt ei saa midagiiii aru. Eks ma ikka tasapisi, pisitasa proovin õpetada...

Siis TÄNA käis sadulapassija ja saimegi sadula, jei! :) Proovisin kahte, Albale sobisid mõlemad, aga mulle oli üks väike. Teine oli superdupermugav ja üldse hää. Pruun ainult, ma oleks eelistanud musta, aga kuna see on Albatrossiga täpselt sama värvi, siis sobib ka. Windsori oma, mudel on ilmselt Elite, täpselt ei tea hetkel öelda. Aga seekord sadulaid proovides ma jõudsin järeldusele, et need, millega Taanis sõitsin, olid ka ikkagi mulle väiksed, seepärast ma ei saanud seal päris normaalselt istuda. Mis teha, kui ma mingi ebanormaalselt suure tagumikuga olen. :D Aga see Windsori oma oli tõesti super, nii mõnna oli seal istuda, kõik oli nagu paigas... harjumist vajab muidugi, siis läheb ehk veel paremaks.

Ja jälle ma tundsin, et väga tahaks treenerit. :( Praegu olen temaga üksi sõitnud ja ma arvan, et ma saaksin tegelikult veel hulk aega niimoodi üksi sõita, et ikka oskaks teda natuke edasi õpetada (kuskil tuleb muidugi piir), aga treeneriga koos on areng ikkagi kiirem ja lihtsam ja lihtsalt nii hea oli, kui keegi midagi ütleb ja soovitab. Mõtlesin, et võib-olla saaks mingi kokkuleppega käia teistega koos Miku trennides, kui nad parasjagu ei hüppa, aga samas... ainult mõned nädalad oleme veel ju Kurtnas ja ma ei taha nii pikkasid trenne teha ja Alba ei oska veel kõike, mida nemad trennides teevad ja ma ei taha libisevaga sõita, aga ei taha ka treenerile vastu vaielda :P (kui ta peaks tahtma, et ma seda kasutaks). Nii et vist siiski mitte. Pusin praegu veel üksinda.

Mõtlesin veel selle peale, et kui ma tahaks kunagi kellelegi trenne anda (st siis, kui ma ise ka midagi juba oskan), siis kõige lihtsam oleks seda ju teha oma hobusega.. :D St, kui mul oleks rohkem hobuseid ja nii. Sest.. seda on raske seletada. Mõned on juba praegu öelnud, et ma võiks neid veidi õpetada (ma ei tea muidugi, kui tõsiselt seda mõeldud on, aga noh), aga mulle tundub, et see, mida ma oskaks rääkida, ei hakka toimima 5 minuti jooksul. Näiteks Albatrossiga võttis aega umbes 2 tervet trenni, enne kui ta hakkas mu ootustele vastavalt reageerima. Ja kui hobune kohe ei tee, mida tahetakse, siis tundub ju ratsutajale, et see ei toimi ja see on vale jms. Ning kui ta vahepeal ise või teise treeneri käe all sõidab, siis see on ju jälle teistmoodi - hobusele lihtsalt segadust tekitav ning õpetamise seisukohast pisut mõttetu, sest see hobune ei hakka kunagi nii toimima nagu hakkaks see, keda kogu aeg samade (muidugi õigete) põhimõtetega õpetatakse.
Mingite harjutuste puhul muidugi on asju, mis kehtivad ja on abiks kõigile hobustele, aga siis pole ju minu õpetamises midagi erilist, sest see on see, mida kõik teisedki räägiksid. Treener olla on ikka ka jube keeruline, ma kujutan ette. Samas ei saa mul nagunii kunagi nii palju hobuseid olema, et ma raatsiks neid paljudele teistele trennitegemiseks anda, nii et siis peaks ikka võõraid ka õpetama. Ja tegelikult oleks niiiiiiniii lahe kedagi õpetada ja näha, et see ratsanik-hobune tõepoolest lähevad paremaks ja saavad millegagi hästi hakkama! :)

Kogu see jutt ei olnud kirjutatud selle mõttega, et ma oma arust mingi treener nüüd võiksin olla, vaid pigem niisama arutelu, et kui ma kunagi tõesti midagi hästi hobustega teha oskaks, siis ma tahaks, et ma saaks seda oskust kuidagi edasi anda.